Keha on lössis, pea on tühi, tuju on nullis ... loe, kuidas end tagasi positiivsele lainele saada! Äripäeva autor Mait Kraun vahendab Bloombergi nõuandeid, kuidas õige kehaasendi valik töö juures suurendab produktiivsust ja paneb positiivselt mõtlema.
- Pärast lõunat tööta püsti! Foto: graphicstock.com
Kehaasend on tähtsam, kui paljud arvavad, ja on kindlaid tõendeid selle kohta, et kehahoiak – kas istud sirgelt või kössis – mõjutab otseselt töö kvaliteeti. Et sellest aru saada, peaks heitma pilgu inimese arengule ja eellastele. Miljoneid aastaid tagasi tähendas istumine või lamamine seda, et oldi turvalises kohas ja valvsus polnud nii tähtis. Püsti seistes või ringi liikudes oli vaja olla ergas ja tähelepanelik. Tähelepanematus võis tähendada saakloomaks saamist, tähelepanelikkus aga suurendas võimalust ise toitu leida.
Need mustrid pole meie kehast kadunud tänasekski, räägib ergonomist ja tööviljakuse spetsialist Max Vercruyssen, see aga tähendab, et erinevate kehaasendite puhul on ka organismi töö väga erinev. Seda teadmist saavad hõlpsasti ära kasutada näiteks kontoritöötajad, kes püüavad oma produktiivsust suurendada.
Pärast lõunat tööta püsti!
Muutused tekivad siis, kui inimene tõuseb püsti või hakkab sirgelt istuma: tema pulss tõuseb umbes kümne löögi võrra minutis, mis suurendab potentsiaalselt ka reaktsioonikiirust ja tähelepanu, teab Vercruyssen. Ta kirjeldab, et töö juures on hea ennast sirgu ajada või püsti tõusta siis, kui sul on ülesanne, mis nõuab rohkem tähelepanu ja fookust ning kõige enam mõjutab kehaasendi muutmine inimest pärast lõunasööki või väsimuse ajal. Siiski ei peaks aga lootma, et ainult kehaasendi muutmise tõttu läheb kogu töö libedamalt. „Kui sa oled juba niigi nõrgalt motiveeritud, siis ei peaks ootama, et kehaasendi muutmine mingit imet teeks,” lisab Vercruyssen.
Raskete ülesannete juures suurenda ebamugavustunnet
Ergonoomika on suuresti vahetuskaupade tegemine. Vercruysseni sõnul võib mugavus olla ka takistav faktor – mida mugavam meil on, seda kergem on kaotada fookust või isegi tukkuma jääda. „Kõval toolil istumine muudab inimese aktiivsemaks kui mugava tooli peal istumine,” ütles ta.
Vercruysseni väitel saab sellist vahetuskaupa tasakaalustada, kui reastada ülesanded raskuse järgi. Kui sa tunned, et suudad seista või kõva tooli peal istuda vaid vähest aega, siis kasuta seda aega selleks, et teha kõige tähtsamaid ülesandeid. Ja kui ikka ei taha oma mugavalt kontoritoolilt tõusta, võib Vercruysseni sõnul aidata isegi paariks minutiks toolilt tõusmine – näiteks puhkeruumist vee toomine – aidata ajuvõimekust suurendada ja pärastlõunasest väsimusest üle saada.
Enne kui kontorisse puidust tool tuua, peaks olema teadlik, et ebamugaval ja valusal kehahoiakul on vahe sees. Seda teist tuleks kohe kindlasti vältida. „Liigne ebamugavus tõmbab tähelepanu endale, mis tähendab, et ülesannet on jällegi raskem täita,” ütles Pittsburghi ülikooli professor Bill Yates.
Kössis olemine teeb õnnetuks
Kui inimene tunneb ennast depressiivselt või lüüasaanuna, vajub tema keha kössi. Üllatav on aga fakt, et see toimib ka vastupidi: kössisolemine toob pähe rohkem negatiivseid mõtteid ja halvendab enesetunnet.
San Francisco ülikooli tehtud uuringus pandi inimesed istuma erinevatesse positsioonidesse, seejärel paluti osalejatel öelda, kas neile tulid pähe pigem negatiivsed mälestused ja mõtted või positiivsed ja jõudu lisavad mõtted. „Kui su keha on väike ja sa lased sellel kokku vajuda, muudab see sinu füsioloogiat,” ütles San Francisco ülikooli terviseõpetuse professor Erik Peper. „Testosteroonitase langeb, kortisoolitase tõuseb ja sa oled vastuvõtlikum negatiivsetele mõtetele. Ajul on vaja rohkem tööd teha, et positiivseid mõtteid pähe tuua.”
Uuringu käigus leiti, et vastupidine on samuti tõsi: inimesed, kes tõusid püsti, hakkasid positiivsemalt mõtlema ja olid optimistlikumad. Lisaks sellele leiti, et 30 sekundit kontoris liikumist mõjus tujule ja energiatasemele erakordselt hästi.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Seotud lood
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.
Viimased uudised
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Tagasi Personaliuudised esilehele