Naisjuhte motiveerib raha rohkem kui meesjuhte

36 riigi ettevõtetes on juhipositsioonil kõige rohkem naisi personalijuhtide (peaaegu neljandik) ja finantsjuhtide (21%) seas. Samas on õrnemast soost tegevjuhte vaid 9%.

Kui uuringus osalenud juhtidelt küsiti, mis olid nende jaoks olulised tegurid, kui nad otsustasid juhina tööle asuda, selgus, et nii naistele kui ka meestele oli kõige tähtsam võimalus ettevõtte strateegiat kujundada, muudatusi algatada ja sel moel ettevõtte käekäiku mõjutada.

Meeste puhul oli tähtsuselt järgmine motivaator tugev usk ettevõtte eesmärkidesse, naiste puhul aga iseenda võimekuse tunnetamine juhitööga hakkamasaamisel. Raha roll motivaatorina on naiste ja meeste jaoks erineva kaaluga: 28% naisjuhtidest leidis, et suurema sissetuleku teenimine juhiks hakates on neile oluline, meestest arvas samamoodi 21%. Uuringule vastanud naisjuhid põhjendasid suure sissetuleku teenimise olulisust näiteks sellega, et kui ettevõte maksab neile korralikku palka, siis tunnevad nad, et nende pingutusi ja rasket tööd hinnatakse vääriliselt. Mehed aga võtavad head teenistust pigem iseenesestmõistetavana. Samuti tuleb siin mängu naiste suurenev roll pere ainsa tuluteenijana (kui laste isa on pere juurest lahkunud) ja vajadus pere ülalpidamiseks piisavalt teenida.

Eesti meesjuhid hindavad raha rohkem kui naised

Kui vaadata 36 riigi tulemusi riikide kaupa, siis näiteks Eesti naisjuhtide jaoks oli juhiks hakkamisel olulisim argument, et see tundus karjääriredelil kõige loogilisema järgmise sammuna (44% vastanute arvates). Võimalus suuremat palka teenida ja oma võimekuse tunnetamine olid tähtsuselt järgmisel kohal (mõlemad 34%). Seevastu Eesti meesjuhtide jaoks oli kõige olulisem suurema sissetuleku teenimine (38% vastanute arvates) ja sellele järgnesid teiste inimeste innustamine, uue kogemuse saamise võimalus, usk ettevõtte eesmärkidesse ja tunne, et juhiks saamine on karjääris järgmine loogiline samm.

Võime küsida, miks on raha Eesti meesjuhtidele tähtsam kui naistele. Kas ühiskond näeb mehi endiselt kui pere peamiseid leivateenijaid ja see paneb meestele peale n-ö surve võimalikult suurt palka saada? Või näevad naised juhikohale pürgimises küll võimalust oma sissetulekut oluliselt parandada (võrreldes näiteks spetsialistina töötamisega), kuid lepivad samas tõsiasjaga, et kuna meeste ja naiste palgalõhe on Eestis suur, siis teenivad nad juhina niikuinii vähem kui meessoost kolleegid?

Grant Thorntoni uuringut „Women in Business 2016: Turning promise into practice” saab lugeda siit (inglise keeles). Uuring korraldati 36 riigis ja 5500 juhi seas 2015. aasta teises pooles.

Allikas: Grant Thornton

Autor: Eva Veinberg, Grant Thorntoni partner ja vandeaudiitor