AI on jõudnud töötajate lauale kiiremini kui ettevõtete tööprotsessidesse

AI toob kontorisse uue mure, sest tehisaru kõige efektiivsem kasutus on temaga rääkimine. “Kõik räägivad kontoris peagi oma arvutiga valju häälega,” ütles Eesti idufirma Lightyear juht Martin Sokk, kellest saab suure tõenäosusega Eesti järgmise miljardifirma üks omanik.

Vabade ametikohtade arv Eestis väheneb, kuid see ei tähenda, et tööandjate väljakutsed oleksid kadunud. Muutuv tööturg sunnib ettevõtteid ümber mõtestama, milliseid inimesi vajatakse, milliseid oskusi arendada ja kus saab töö tegemise viisi muuta.

Eesti tööhõiveturul on korraga näha nii ettevaatlikku paranemist, ebakindlaid kandidaate kui ka tööandjate üha kõrgemaid ootusi. Värskelt valminud Äripäeva Infopanga tööhõivefirmade kvartaliraportile antud kommentaaris kirjutab Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra, et osa tööandjaid loodab leida keskmise palga eest inimese, kes teeks tehisaru toel ära kolme inimese töö.

Toetuse suurus on 20 000 eurot projekti kohta ning taotlemine toimub jooksvalt, kuni riigieelarvest jagatav 2 mln eurot on ammendunud.

Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.