Autor: Personaliuudised.ee • 26. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond on kiiresti arenev ja samamoodi peame paindlikult arendama seadusandlust, mis võimaldab ettevõtlikel ja kvalifitseeritud töötajatel Eestisse end teostama tulla,” märkis siseminister Hanno Pevkur. Eesti sisserände piirarv on tänavu 1317 inimest, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu alla ei kuulu ka näiteks Euroopa Liidu, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ning rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed. Siseminister lisas, et IKT-sektoris ületab nõudlus tööjõu järele selgelt pakkumise. „Juba olemasolevate ettevõtete kasvuks ja perspektiivikate ettevõtete Eestisse tulekuks soodustame info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide ja nende perede Eestisse tulekut,” sõnas Pevkur.

Samuti võimaldavad muudatused Eesti majandusarengu huvides perspektiivikatel idufirmadel Eestisse tulla ja paindlikumalt kvalifitseeritud välismaalasi tööle võtta. Eelnõuga võimaldatakse nii lühiajalise kui pikaajalise viisa andmist iduettevõtjatele ja nende pereliikmetele. Enne sellise viisa taotlemist peab äriühingu idufirmana kinnitama vastav ekspertkomisjon. Samuti lihtsustatakse idufirmas töötamiseks ja start-up-ettevõtlusega tegelemiseks antava elamisloa tingimusi.

Muudatuse kohaselt luuakse tähtajalise elamisloa liik ettevõtluseks suurinvestorile. See võimaldab välismaalastel Eestisse investeerimisel senisest paindlikumalt majandada oma investeeringut ja panustada Eesti majanduse arengusse. Suurinvestoriks loetakse välismaalast, kes on teinud vähemalt ühe miljoni euro suuruse otseinvesteeringu investeerimisfondidesse või Eesti äriühingusse, mis investeerib vahendid Eesti majandusse.

Kavas on leevendada ka välismaalaste Eestis viibimise nõuet. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel rohkem kui 183-päevase Eestist eemal viibimise korral oma eemalviibimine registreerida. Inimeste suureneva mobiilsuse valguses ei ole selline nõue enam mõistlik.

Allikas: siseministeerium