Autor: Personaliuudised.ee • 20. juuni 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kumb kasvas kiiremini, kas töötasu või tasuootus?

Netotöötasu ja palgaootus kasvasid sel aastal
Foto: Andras Kralla
Töötajate mediaan netotöötasu, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli käesoleva aasta aprillis 800 eurot. Eelmise aasta aprillis oli mediaan netotöötasu 768 eurot, aastane kasv on olnud 4,2%, selgub täna avaldatud Palgainfo Agentuuri ja partnerite tööturu- ja palgauuringu tulemuste väljavõttest.

Uuring viidi läbi mais 2016 ja selles osales 10 773 töötajat, 1829 tööotsijat ning 380 organisatsiooni esindajat.

Avaldatud töötajate netotöötasu sisaldab põhipalka ja lisatasusid töötamisel põhiametikohal, andmete korrastamisel on võetud arvesse töötatud tunnid ning osaajaga töötajate töötasu on ümber arvutatud täistööajale.

Töötajate mediaan palgaootus on aastaga kasvanud 9.1% ehk 1100 eurolt 1200 eurole netos, olles samal tasemel, mis pool aastat tagasi sügisel.

Oktoobriks 2016 prognoosisid uuringus osalenud töötajad 3,8%-list töötasu kasvu, mis tähendab mediaan netotöötasu tõusu 830 eurole.

Võrreldes möödunud aasta sügisega on suurenenud oma töötasuga majanduslikult hästi toimetulevate töötajate osatähtsus küsitlusele vastajate seas. Kui pool aastat tagasi tuli oma töötasuga majanduslikult hästi või väga hästi toime 14% uuringus osalenutest, siis mais 2016 hindas oma toimetulekut heaks 20% küsitletutest.

Keskmine töötasu muutus ei tähenda, et töötasu on tõusnud kõigil töötajatel. Uuringus osalenud töötajatest 41% märkis, et nende töötasu ei ole aastaga kasvanud, 6,5%-l oli töötasu langenud ning 8% ei töötanud aasta tagasi. Töötasu oli tõusnud 44,5% töötajatest.

Töötasude muutusi mõjutab oluliselt töötajate liikumine tööturul – 43% töötasu muutustest oli oluliselt mõjutatud töökoha vahetusest. Suuremale osale töötajatest tähendas töökoha vahetus põhipalga kasvu, aga oli ka neid, kelle töötasu selle tulemusel kahenes. Üle poolte töötajate (51%) töötasu muutuse taga oli kõigi töötajate töötasude regulaarne korrigeerimine organisatsioonis, riikliku töötasu alammäära muutus oli mõjutanud oluliselt veerandi (25%) töötajate töötasu kasvu.

Uuringus osalenud organisatsioonidest oli töötajate põhipalkasid korrigeerinud eelmisel kuuel kuul või kavandas seda teha järgmisel kuuel kuul 65%, üle kolmandiku (35%) organisatsioonidest ei olnud põhipalkasid muutnud ega kavandanud seda teha või ei osanud muutust prognoosida.

Viimasel kuuel kuul organisatsioonides toimunud põhipalga muutus jäi 3-9% vahemikku, mediaan muutus oli 5%. Järgmisel kuuel kuul kavandatud põhipalga muutus jääb vahemikku 4-9%, prognoositud mediaan muutus on 5%.

Taustainfo

Palgainfo Agentuur kogub andmeid tööturu- ja palgauuringusse kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Lisaks töötasudele ja palgaootustele olid seekord uuringu fookuses töötajate tööga rahulolu, motivatsioon, haaratus ja lojaalsus. Samuti uuriti põhjalikult töötajate tööturukäitumist, sh kandideerimise katkestamise põhjuseid ning töökoha valiku tõmbe- ja tõuketegurid.

 Allikas: Palgainfo Agentuur

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456