Ain Käpp palgadirektiivi edasilükkamisest: suunda saab hoida ka tarbetu bürokraatiata

Sooline palgalõhe on Eestis langenud ajalooliselt madalaimale tasemele, kuid see ei tähenda, et võrdne tasu oleks saavutatud. Statistikaameti andmed ja ökonomistide hinnangud viitavad sügavamatele struktuursetele põhjustele, millega organisatsioonid peavad tegelema.

Eesti ei oleks kuidagi jõudnud juuni alguseks palgadirektiivi seadust vastu võtta, ütles kinnisvara halduse ja -korrashoiu firma SOL Baltics tegevjuht Rinel Pius Kinnisvarauudistele. Ta lisas, et suhtub edasilükkamise otsusesse positiivselt.

Ericssoni juht Sirli Männiksaar rääkis, et kui palgadirektiiv oleks jõustunud juba juunis nagu plaanitud, oleks ettevõte selleks valmis olnud.

Meie hinnangul oli palkade läbipaistvuse direktiiviks ettevalmistumiseks piisavalt aega ning me läheme sellesuunaliste tegevustega edasi, kirjutab Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni juht Liisa-Maria Lees Äripäevas.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.