Autor: Personaliuudised.ee • 5. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Probleeme ja ettepanekuid on saadetud seinast seina – on soovitusi politsei- ja piirivalveameti kodulehe parandamiseks, viidatakse kitsaskohtadele perearstisüsteemis, kritiseeritakse liiga keerulist isikukoodi taotlemise protseduuri ja tuntakse vajadust akadeemilise personali abikaasadele töökohtade pakkumise järele. Juba võib aga üldistada, et üheks peamiseks bürokraatlikuks probleemiks on see, et välistöötaja peab asju ajama mitme asutusega, ehkki ta võiks oma teenused kõik kätte saada ühest kohast ja võimalikult kliendikeskselt.

Keskliit ootab kogemuslugusid, probleemide kirjeldusi ja ettepanekuid muudatusteks veel 20. septembrini. Samuti on oodatud ideed välismaalaste töötamise ja Eestisse elama asumise lihtsustamiseks nii seaduse kui ka asjaajamise tasemel. Kogutud info põhjal töötab keskliit välja konkreetsed ettepanekud ja esitab need valitsusele jt asutustele, kelle pädevuses on välistööjõuga seotud bürokraatiat vähendada.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul on Eesti viimase aasta jooksul muutunud välismaalt pärit töötajatele atraktiivsemaks ning ka valitsus on välismaalaste seadust leevendades piiritaguste töötajate värbamist tasapisi, kuid järjekindlalt lihtsustanud.

„Kuid nii tööandjad kui ka töötajad satuvad siiski liiga tihti ootamatute takistuste ja bürokraatlike nõuete rägastikku, eriti, kui varasemad kogemused välistööjõu palkamisega puuduvad. Tahamegi kogu protsessi üle vaadata ja sujuvamaks muuta,” ütles Tamsar. „Eestisse tööle tulev inimene peaks tundma end vajaliku ja teretulnuna. Seepärast algatasime ka oma välismaalaste nullbürokraatia projekti.”

Eesti Tööandjate Keskliit on välistööjõu küsimuse võtnud prioriteediks, kuna näeb selles võimalust leevendada aina süvenevat tööjõupuuduse probleemi. Eestis jääb tööjõudu ehk maksumaksjaid vähemaks aina kiirenevas tempos, sest sündivus on väike, rahvastik vananev ja endiselt on suur ka väljaränne. Töökäte puudus mõjutab aga aina enam ettevõtjaid, kes ei saa oma tegevust laiendada või lahkuvad seetõttu sootuks Eestist. Kahanev maksubaas muudab tulevikus keeruliseks riigi finantseeritavate avalike teenuste, nagu haridus, meditsiin, sotsiaalhoolekanne, infrastruktuur jm, kvaliteedi hoidmise.

Vabas vormis kogemuslugusid ja ettepanekuid nii eesti, inglise kui ka vene keeles, oodatakse 20. septembrini meiliaadressil [email protected]  või Tööandjate kodulehel www.employers.ee asuva ankeedi kaudu.

Eesti Tööandjate Keskliit koondab suurt osa Eesti olulistest tööandjatest, kus töötab kokku ligi 150 000 inimest. Eesti Tööandjate Keskliit on ainus sotsiaalpartnerina tunnustatud ettevõtlusorganisatsioon Eestis.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit