7. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inimesed tulevad paljuski tööle palga pärast, aga paljud muud faktorid on need, mis hoiavad tööl või sunnivad tööd vahetama. Palk on küll selgelt mõõdetav, aga on palju soodustusi, mis ei ole mõõdetavad. Omal kohal on töökeskkond ja juhtimiskultuur, kas selles organisatsioonis on mõnus töötada, kui kultuur on paigast ära, siis ei aita ükski soodustus ega boonuspakett.

Samas tuleb jälgida, kas ja millised soodustused on need, mille pärast inimesed päriselt tööd teevad. Kas töötajale on ikka oluline 25-eurone lillekimp sünnipäeval või oleks ta õnnelikum, kui saaks need 25 eurot oma arvele?

Näiteks tõi Ilmar Põhjala välja, et tema tööandja Fontes pakkus aastaid tagasi ujumist ühes kindlas spordiklubis, ettevõte maksis kõikide töötajate eest, aga paljud seal ei käinud, raha läks lihtsalt raisku. Praegu tehakse asju targemalt ja töötaja saab sobiva sportimise võimaluse endale valida ise, ettevõtte kulud ei suurene, aga töötajad saavad sporditoetust reaalselt kasutada.

Erinevaid soodustusi pakkudes tuleb mõelda, mida sellega saavutada tahetakse, kas see toetab organisatsioonikultuuri ja mida teevad teised ettevõtted turul (näiteks sa ei saa olla ainus must lammas, kes ei paku mingit soodustust, kui kõigil teistel see olemas on). Loomulikult taandub kõik ka sellele, kui palju kõik soodustused ettevõttele maksma lähevad.

Lõpetuseks ütles Põhjala, et tänapäeval palgast ei piisa – lõpmatuseni pole võimalik palku tõsta ja samas aitavad tihti muud vahendid. Kui inimesel on organisatsioonis hea töötada, siis ei ole ta nõus väga kergelt ära minema, see kehtib just kõrgemate ametite puhul, töölised vaatavad rohkem palganumbrit. Alati aitab see, kui küsida töötajatelt endilt, mis neid motiveerib ja mida nad tegelikult sooviksid.

Allikas: Pärnu Konverentsid

Autor: Jana Jukina, Pärnu Konverentsid