Autor: Personaliuudised.ee • 16. september 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
OECD: Õpetajate palk kasvab, kuid kõrgharidusega elanikkonna osakaal võib hakata vähenema
Maris Lauri konverentsil Palga Päev 2016
Foto: Raul Mee
OECD haridusstatistika kogumiku „Education at a Glance” andmetel moodustas õpetaja palk 2014. aastal 88% kõrgharidusega töötaja keskmisest, mis on 4% enam kui aasta varem ja ületab OECD keskmist. Kõrgharidusega elanikkonna osakaal võib aga hakata Eestis vähenema, kuna bakalaureuseõpingute katkestajaid oli Eestis rohkem kui teistes OECD riikides.
Education at Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega.
Education at a Glance 2016 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks eile.
Sellel aastal koostas OECD teist korda Eesti kohta pikema ülevaate.
Education at a Glance analüüsib 35 OECD liikmesriigi ning lisaks Argentiina, Brasiilia, Costa Rica, Hiina, India, Indoneesia, Kolumbia, Leedu, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi haridussüsteeme.
Haridus- ja teadusminister Maris Lauri sõnul on meil kiireim õpetajate palgatõus OECD-s, seega liigume õiges suunas, sest meie palgatase oli veel mõni aastad tagasi väga tagasihoidlik. „Eesmärk on viia õpetajate palk võrdseks kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga. Konkurentsivõimeline töötasu aitab tuua õpetajaametisse ka rohkem noori, kellest meil on samuti suur puudus,” lausus minister.
Õpetaja palk on aastatel 2010–2015 tõusnud 45%, 2016. aasta lõpu prognoosiks on 50%.
Minister Lauri sõnul tuleb meil rohkem tähelepanu pöörata õpingute katkestamise ennetamisele, et hoida kõrgharidusega elanikkonna osakaalu kõrgena.
„Katkestamise ennetamisel saab tõhusat abi nii karjäärinõustamisest, mida riik pakub Rajaleidjate keskuste kaudu, kui ka erinevatest toetustest – näiteks vajaduspõhisest õppetoetusest ja stipendiumidest. Kõrgkoolid saavad samuti palju ära teha, pakkudes tudengitele rohkem tuge,” selgitas Lauri. Ajalooliselt on meil elanikkond olnud kõrgelt haritud, 55–64-aastastest oli Eestis 2015. aastal kõrgharidusega 35%, OECD keskmine 26%. Samas katkestab meil bakalaureuseõpingud 51% tudengitest, mis on suurim näitaja OECD riikide seas.
Minister Lauri rõhutas, et koolivõrgu korrastamise vajadust näitab õpetaja palga väike osakaal kogu haridusasutuste tegevuskuludest. „Meil moodustas õpetaja palk 2013. aastal 42% tegevuskuludest, OECD keskmine on aga 61%. Vajalik on rohkem vahendeid suunata hariduse sisusse, mitte pooltühjade majakarpide kütmisesse,” lisas Lauri.
Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD kodulehel www.oecd.org
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!