Autor: Personaliuudised.ee • 27. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Aastal 2020 on Eestis 125 000 erasektori maksumaksjat vähem kui praegu. Kui täna peab üks maksumaksja üleval 1,6 inimest, siis 25 aasta pärast juba kahte. Juba näeme probleeme pensionisüsteemi ja haigekassa rahastamisel, tulevikus on töötajate arvu kahanemise tõttu vägagi reaalne stsenaarium, et raviteenuse kättesaadavus võib halveneda,” ütles Tamsar. „Pensioniea tõstmine, töövõimereform ja avaliku sektori töötajate hulga vähendamine natuke leevendavad probleemi, kuid kaugelt mitte piisavalt. Eesti peab otsustavalt alustama välistööjõu aktiivset värbamist,” ütles Tamsar.

Tamsari sõnul peame piltlikult öeldes valima, kas meil on tulevikus väiksem pension ja viletsam arstiabi või lepime kõrvalmajas elavate ukrainlaste ja aafriklastega, kes on tulnud siia tööle ja väärtust looma. „Tööandjate ja ametiühingute kui sotsiaalpartnerite kohus on seda selgitada poliitikutele ja ka avalikkusele. Tööjõupuudus ei ole ettevõtjate eramure, see on töötajate mure samuti. Kogu Eesti mure,” lisas ta

Vajadus välistöötajate järele ei ole vaid ettevõtjate huvi, vaid puudutab otseselt ka töötajaid. „Iga siia tööle ja elama asuv välismaalane vajab eluaset, käib poes, ostab ja tarbib kaupu ja teenuseid, tema lapsed käivad koolis, lasteaias, huviringides. Ta annab otseselt ja kaudselt tööd mitmele Eesti inimesele, aitab kaasa ettevõtluse arengule. Ja annab nõnda oma panuse selleks, et Eestis oleks parem elada. Lisaks muidugi temalt tasutavad tööjõumaksud,” ütles Tamsar.

Eesti Tööandjate Keskliit on teinud valitsusele ettepaneku võtta välistöötajate värbamise soodustamisel senisest aktiivsem ja julgem hoiak: langetada välistöötajate minimaalse palga nõue valdkonna keskmiseni, oluliselt leevendada sisserändekvooti jm.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit