Personalitöö palgaraport: toolimäng käib täie hooga – kohti jääb vähemaks, palk kasvab

Statistikaamet on järjekordselt valmis saanud ametikohtadepõhise palgaraporti, millesse on kaasatud nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed. Värskete palgaandmete põhjal võtsid Personaliuudised vaatluse alla nelja personalitööga seotud ametikoha palgaandmed: personalijuhid, personali ja karjääri tippspetsialistid, personalitöö assistendid ning värbajad.

2026 aasta I kvartali personalivaldkonna palgaandmetest joonistub välja selge vastuolu: töötajaid jääb vähemaks, kuid töö muutub kallimaks. Kõigis neljas vaadeldud ametirühmas vähenes töötajate arv, samal ajal tõusis keskmine brutopalk igal ametikohal. See viitab, et personalifunktsioon ei pruugi organisatsioonides enam laieneda, kuid alles jäävate rollide eest ollakse valmis rohkem maksma.

Kui 2025. aasta lõpus oli tööjõu vähenemine veel ametikohtade lõikes ebaühtlane, siis 2026. aasta alguses on kahanemine juba laiapõhjaline. Töötajate arv langes nii personalijuhtide, personali ja karjääri tippspetsialistide, personalitöö assistentide kui ka värbajate seas.

Assistentide ja värbajate seas püsib lõhe naiste kasuks, kuid mõlemas rollis on see kvartaliga taandunud. Nende ametikohtade puhul on oluline jälgida, kas tegemist on püsivama tasakaalustumise või järjekordse kvartalipõhise kõikumisega.

I kvartali palgaraportist kerkib esile üks keskne tendents: personalivaldkond tõmbub arvuliselt kokku, kuid alles jäävate rollide tasustamine liigub üles. See ei viita personalitöö tähtsuse vähenemisele, vaid pigem funktsiooni ümberkujunemisele.

Tööandjad näivad personalivaldkonnas tegutsevat valikulisemalt: kõiki rolle ei kasvatata, kuid võtmerollide eest ollakse valmis rohkem maksma. Eriti teravalt tuleb see välja värbamises, kus töötajate arv väheneb, kuid palgatase tõuseb.

Kokkuvõttes näitab 2026. aasta I kvartal, et personalivaldkonna palgapilt ei ole enam lihtne tõusu- või languslugu. Valdkonda võib nüüd käsitleda kui kokkutõmbuvat, kuid kallinevat funktsiooni, kus palgakasv, tööjõu vähenemine ja palgalõhede kõikumine liiguvad samal ajal eri suundades.

Personalijuhid kavandavad, juhivad ja koordineerivad ettevõttes või organisatsioonis personali, töösuhete ning töötervishoiu ja -ohutusega seotud tegevusi või tegutsevad ettevõtetes, mis osutavad personaliteenuseid teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele.

Personalijuhte töötas 2026. aasta I kvartalis 1221 (2025 IV kvartalis 1252), täisajaga töötas 1058 naist ja 163 meest (kvartal varem 1074 naist ja 174 meest). Kvartaliga on personalijuhtide arv langenud 31 töötaja võrra.

Personalijuhi mediaantöötasu kogu Eesti lõikes oli I kvartalis 3418 eurot (möödunud aasta IV kvartalis 3429 eurot). Kvartalilõikes näeme seega mõningast langust, kuid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on mediaanpalk kasvanud 6,8%. Keskmine brutotöötasu oli 3855 (eelmises kvartalis 3642) eurot, see on aastatagusega võrreldes kasvanud 7,3%.

Naispersonalijuhtide keskmine brutopalk oli 2026. aasta I kvartalis 4035 eurot (2025 IV kvartalis 3867), meestel 2652 eurot (IV kvartalis 2222 eurot). I kvartali andmetest nähtub, et mehed teenivad sellel ametikohal 1383 eurot ehk 34,3% vähem kui naised. Kvartal varasemalt olid need näitajad vastavalt 1645 eurot ja 42,5%. Mediaanpalkade võrdlus näitab, et mehed teenivad 1800 eurot ehk täpselt 50% vähem kui naised. Möödunud kvartali vastavad näitajad olid 2140 eurot ja 58,2%.

Personali ja karjääri tippspetsialistid osutavad personalipoliitikaga seotud äriteenuseid, nagu töötajate värbamine või täiendõppe korraldamine, ametite analüüs ja kutsesuunitlus.

Personali ja karjääri tippspetsialiste töötas 2026. aasta I kvartalis 1227 (2025 IV kvartalis 1241), täistööajaga töötas 1146 naist ja 81 meest (IV kvartalis 1158 naist ja 83 meest). Alates möödunud aasta lõpust on ametikohal töötajate arv vähenenud 14 inimese võrra ja peamiselt on tegemist olnud naissoost töötajatega.

Personali ja karjääri tippspetsialisti mediaantöötasu oli tänavu I kvartalis 2800 (möödunud aasta IV kvartalis 2784 eurot), olles kasvanud aastaga 9,2%. Keskmine brutotöötasu oli 3090 eurot (IV kvartalis 2980 eurot), see on aastatagusega võrreldes kasvanud 8,6%.

Naissoost personali ja karjääri tippspetsialistide keskmine palk oli 2026. aasta I kvartalis 3078 eurot (IV kvartalis 2960 eurot), meestel 3275 3263 eurot (IV kvartalis 3263). I kvartali andmetest nähtub, et mehed teenivad sellel ametikohal 197 eurot ehk 6,4% rohkem kui naised. Kvartal varasemalt olid samad näitajad 303 eurot ja 10,2%, mis tähendab, et palgalõhe on kvartaliga langenud ligi nelja protsendipunkti võrra. Mediaanpalkade võrdlus näitab palgalõheks 287 eurot ehk 10,3% ja möödunud kvartali andmetega võrreldes (vastavalt 125 eurot ja 4,5% meeste kasuks) näeme siin seekord taas tõusutendentsi.

Personalitöö assistendid peavad ja uuendavad personaliarvestust, näiteks arvestust üleviimiste ja edutamiste, arenguvestluste, välja võetud ja võtmata puhkuste, töötasu, kutsetaseme ja väljaõppe kohta.

Personalitöö assistente töötas 2026. aasta I kvartalis 848 (2025 IV kvartalis 865), täistööajaga töötas 768 naist ja 80 meest (IV kvartalis 782 naist ja 83 meest). Kvartaliga on ametikohal töötajate koguarv 17 inimese võrra langenud ja seda peamiselt naissoost töötajate arvelt.

Personalitöö assistendi mediaantöötasu oli I kvartalis 2269 eurot (2025 IV kvartalis 2194 eurot), aastatagusega võrreldes on see tõusnud 8,6%. Keskmine brutotöötasu oli 2329 eurot (IV kvartalis 2255 eurot), möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on kasv olnud 5,6%.

Naissoost personalitöö assistentide keskmine palk oli 2026. aasta I kvartalis 2373 eurot (IV kvartalis 2307), meestel 1878 eurot (IV kvartalis 1738). I kvartali andmetest nähtub, et mehed teenivad sellel ametikohal 495 eurot ehk 20,9% vähem kui naised. Eelmise kvartali samad näitajad olid 569 eurot ja 24,7%. Mediaanpalkade võrdlus näitab palgalõheks 625 eurot ehk 26,9% naiste kasuks. Möödunud kvartaliga võrreldes (642 eurot ehk 29% naiste kasuks) näeme siin tagasihoidlikku langust.

Personalivärbajad ehk töövahendajad leiavad tööotsijatele vabu töökohti, leiavad ettevõtete ning riigiasutuste jm organisatsioonide soovil tööandjatele töötajaid ja konkreetsete projektide teostamiseks vajalikku lepingulist tööjõudu või otsivad teenustasu eest tööotsijatele töökohti.

Personalivärbajaid töötas 2026. aasta I kvartalis kokku 247 (2025 IV kvartalis 265), täistööajaga töötas 213 naist ja 34 meest (IV kvartalis 230 naist ja 35 meest). Kvartaliga on ametikohalt lahkunud 28 töötajat – 27 naist ja 1 mees.

Personalivärbaja mediaantöötasu oli tänavu I kvartalis 2500 eurot (möödunud aasta IV kvartalis 2300), mis on möödunud aasta sama perioodiga võrreldes tõusnud 11,2%. Keskmine brutotöötasu oli 2686 eurot (IV kvartalis 2556) ja see on tõusnud aastaga 8,9%.

Kui 2025. aasta II kvartalis nägime esmakordselt ja valdkonnaüleselt, et naissoost ja meessoost töötajad teenisid ametikohal võrdset palka (nii nais- kui meessoost personalivärbajate keskmine palk oli toona 2639 eurot), siis kolme viimase kvartaliga on palgakõver mõnevõrra naiste kasuks kerkinud. Naised teenisid 2026. aasta I kvartalis 2699 ja mehed 2590 eurot (IV kvartalis naised 2575 ja mehed 2433 eurot). I kvartali andmetest nähtub, et palgalõhe on nüüd tõusule pööranud ja on 109 eurot ehk 4,0% naiste kasuks. Kvartal varem olid samad näitajad vastavalt 142 eurot ja 5,5%. Mediaantöötasu võrdluses näeme palgalõhe langust möödunud kvartali 38 eurolt (1,7%) 20 eurole (0,8%) naiste kasuks.

Allikas: Statistikaamet