Autorid: Tööelu.ee, Tööelu.ee • 20. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai hinnangul on selline suhtumine vale, sest vanemaealistes peitub võimas potentsiaal ühiskonna, sealhulgas majanduse arendamiseks. Olukorra parandamisel on võtmeteguriks tööandjad – nende strateegilistest nägemustest sõltub, kas ja millisele positsioonile 50+ põlvkond Eesti majanduses tulevikus asetub.

Alates 50ndatest maha kanda?

Kui öeldakse vanemaealine, mõeldakse inimese jõudmist eluea kolmandasse perioodi, mille algust loetakse 50. eluaastast. Siin peitub tugev eelarvamuslik ja emotsionaalne hinnang inimese kahanevatele võimetele ja suutlikkusele: 50-aastaseks saanul tuleks justkui kõrvale tõmbuda ja vabastada koht noorematele.

Iris Pettai toob esile, et vanusest on saanud väga tõsine takistus töökarjääri jätkamisele ja noortega võrdväärsele konkureerimisele. Tööturul väärtustatakse eeskätt õppeasutust, mille tööotsija lõpetas, ja tema professionaalset kvalifikatsiooni, märksa vähem kaalukad on tööstaaž  ja kogemused. Nii jõuavad juhtivatele kohtadele enamasti vähese sotsiaalse kogemusega ja hiljuti kõrgkooli lõpetanud noored.

„On vale vaadelda vanemaealisi ühtse massina, nende hulgast tuleks eristada kaht põhigruppi:  noored vanad vanuses 50–75 ja vanad vanad vanuses 75+. Noored vanad kantakse oma kalendrivanuse järgi formaalselt küll vanemaealiste hulka, kuid oma tervisliku seisundi, teadmistepagasi, oskuste ja suutlikkuse poolest on nad targad ja kogenud ning neis peitub võimas potentsiaal professionaalset tegevust jätkata,” sõnab Pettai.

„Vanemaealistesse suhtutakse meil kui vähemefektiivsetesse ja vähem võrdväärsetesse ühiskonna liikmetesse, mis on suur viga. Elu näitab, et tippspetsialistiks saamiseks ei piisa ainult haridusest, isegi kõige prestiižsema kooli lõpetamisest jääb väheseks. Kogemus on see, mis eristab tippspetsialisti tavaspetsialistist: tarkus, professionaalne intuitsioon, võime sündmusi ette näha ja arengutrende tajuda. Professionaaliks saamiseks kulub keskmiselt 15 aastat, aga mõnes valdkonnas ka 20 või isegi 30 aastat,” selgitab Iris Pettai.

Paljudes valdkondades saadakse sisuliseks tippspetsialistiks alles 40–50-aastaselt. Aga see vanus on meie tööturul kriitiline piir, mil algab inimeste nõndanimetatud väljapraakimine ja nende asendamine võimaluse korral noorematega. 

Soodustada tuleb enesearengut ja enesehoidu

50-aastaseks saanutel on täna vägagi keeruline leida tasuvat erialast tööd. Nad tajuvad üha rohkem ühiskonna survet, et ollakse jõudnud vanuserühma, kus inimest ei hinnata enam töövõimeliseks ja väärtuslikuks. „50-aastastele ja vanematele heidetakse sageli ette nende aastakümnete tagust aegunud haridust, paraku on nende juurdepääs täiend- ja ümberõppele, rääkimata kõrgharidusest, üsnagi piiratud,” tõdeb Pettai.

Teine probleem on Pettai sõnul vanemaealiste tervislik seisund. Võrreldes Euroopa Liidu keskmiste näitajatega on Eesti meeste keskmine eluiga ligi kuus ja naistel kaks aastat madalam. Tervena elatud aastate arvus on lõhed veel suuremad. Kui Euroopa Liidus elatakse tervena keskmiselt 61–62 aastat, siis keskmine Eesti naine elab tervena 58 ja Eesti mees vaid 54 aastat. „50-aastaste ja vanemate inimeste tööturul püsimiseks on väga oluline panustada tervishoidu, sest nende tervislik seisund vajab pidevat järelevalvet, aga ka ravi ja taastamist. Lahenduste otsimine  neile probleemidele on meil alles algusjärgus,” sõnab Pettai.

Erinevad põlvkonnad täiendavad üksteist

Eestis töötab kõige rohkem vanemaealisi inimesi töötlevas tööstuses, hariduses, hulgi- ja  jaekaubanduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, aga ka veonduses ja laonduses. Need on valdkonnad, kus vanemaealisteta ei suudetaks toime tulla, kus neid hinnatakse ja nende potentsiaali rakendatakse.

„Heaks näiteks on haridussüsteem, kus keskikka jõudnud õpetaja oma töökogemuste ja tarkusega on asendamatu tippspetsialist, keda kergekäeliselt ei saadeta jalust ära. Seetõttu töötavad koolis kõrvuti eri põlvkonnad: keskealised ja vanemad, kes on valmis jagama oma kogemusi, ning noored õpetajad, kellel tänu toetavale kollektiivile ei ole tarvis hakata jalgratast leiutama,” räägib Pettai positiivsetest näidetest.

„Ka on heaks näiteks tervishoiusüsteem, kus samuti töötavad kõrvuti eri põlvkonnad. Kui Eesti õpetaja keskmine vanus on 48 aastat, siis Eesti arstide keskmine vanus on veelgi kõrgem – 51 aastat. Ka kaubandussüsteemis võib sageli kohata eri põlvkondade koostööd ja solidaarsust – heaks näiteks on Tallinna Kaubamaja,” lisab Pettai.

Vanemaealiste rakendamise võtmeteguriks on tööandjad ja nende suutlikkus langetada kaugemaleulatuvaid otsuseid. „Tööelu tervikuna vajab põhjalikku ümberkorraldamist, et ennetada vanemaealiste varajast tööturult lahkumist ja pikendada nende tööalase aktiivsuse perioodi. Tööandjatel tuleks rakendada tööaja paindlikkust toetavaid meetmeid nagu osaajatöö ja keskmisest lühemad tööpäevad. Kindlasti vajavad tööandjad riigi abi oma 50+ programmide rakendamisel. Vajalikud on muudatused ka maksupoliitikas, abi töökohtade ja tööaja kohandamisel, tööjõu koolitamisel ja ettevalmistamisel ja tervisliku seisundi jälgimisel,” loetleb Iris Pettai vajalikke samme, et vanemaealised saaksid täita suuremahulist ja vägagi olulist rolli Eesti majanduselus.

Kaubamaja kogemus 

Kaubamaja personalidirektor Piret Suitsu

Nii nagu looduses tagab mitmekesisus elukeskkonna toimimise, on mitmekesisus oluline ka ettevõtete jaoks. Kaubamaja töötajatest 33,7% on 55-aastased ja vanemad, neid võib leida kõikidest ametiperedest – nii teenindajate, spetsialistide kui ka juhtide hulgast.

Meie jaoks on vanus number passis, sest tänu Kaubamaja 55-aastasele ajaloole näeme, et kolleegid, kes on olnud eeskujuks oma tööelu alguses, on seda ka 50 aastat hiljem. Ootame kõikidelt meie töötajatelt käitumist vastavalt Kaubamaja põhiväärtustele vanusest sõltumata: tahet anda endast parim, olla avatud ja loov lahenduste leidmisel, hoolivust klientide ja kolleegide vastu. Samuti ootame töötajatelt sallivust kõikide inimeste suhtes sõltumata soost ja vanusest. Kõik meil töötavad inimesed on olulised eesmärkide saavutamisel.

Kaubamajas pööratakse tähelepanu tervise hoidmise teemadele erinevate ettevõtmiste kaudu – töötajad saavad näiteks spordiseltsi vahendusel tasuta ujumas käia ja soodsamalt trenni teha. Paindlik tööaeg võimaldab töötada osakoormusega, et ühildada tööülesanded ja personaalsed vajadused. Näeme, et erineva taustaga töötajad toovad endaga kaasa erinevaid teadmisi, kogemusi ja vaatenurki ning leiame sel moel paremaid lahendusi klientidele. Samas on meie eesmärgiks pakkuda võrdset kohtlemist kõikidele töötajatele ja vanus eraldiseisvana ei ole väärtus, mida rõhutada.

Töötajate värbamisel korraldab Kaubamaja alati sisekonkursse, et pakkuda kõikidele töötajatele uusi arenguvõimalusi. Kui erisusi nimetada, siis teinekord on vaja julgustada just küpsemaid töötajaid kandideerima ja osalema, sest nad ise kipuvad tagasihoidlikuks jääma.

Allikas: Tööelu.ee