Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hea tööasend on vahelduv asend
Sundasendid, sundliigutused ja füüsiline ülekoormus – moodsa aja töökeskkonna kolm peamist ohutegurit, mis ei muuda inimest haigeks päevapealt, kuid põhjustavad hiilimisi kutsehaigusi.
Sageli ei osata märgata seost füüsilise ülekoormuse ja sellest põhjustatud tervisehäirete vahel. Pigem seostatakse valutavat selga või kaela vanuse, mitte töötingimustega.
Tööst põhjustatud haigestumiste diagnoosidest nähtub aga, et enim mõjutavad töötajate tervist füsioloogilised ohutegurid: korduvad stereotüüpsed liigutused ja üleväsimust põhjustavad sundasendid. Positiivse muutusena võib välja tuua, et raskuste käsitsi teisaldamine kui kõige enam haigestumist põhjustav ohutegur on võrrelduna 2014. aastaga oluliselt vähenenud.
Laua taga istumine, käsi arvutihiirel ja pilk kuvaril, ei tundu esmapilgul just eriti konti murdev töö. Samas kurdab järjest rohkem kontoritöötajaid valutava randme või küünarnuki, pinges õlgade või kange selja üle. Esmalt kujuneb välja ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes või seljapiirkonnas ja töövõime väheneb, seejärel kaevatakse mõõdukat valu, mis ei möödu ka puhates.
Kui töökeskkonda ei muuda, võivad kujuneda juba kindla haiguse tunnused – valud probleemsetes piirkondades, tursed, tundlikkuse häired ja lihaste nõrgenemine. Ja lõpuks ka kroonilise haiguse tunnused, mis viivad püsiva töövõime vähenemise ja lõpliku invaliidistumiseni, näiteks radikuliit, karpaalkanali sündroom, kroonilised seljavalud, kaela kangus jne.
Tööinspektsiooni töötervishoiu järelevalve talituse juhataja Silja Soone sõnul on sundasendite vältimiseks vaja silmas pidada kaht olulist asja. „Esimene on asendite võimalikult sage vahetamine – hea tööasend on vahelduv tööasend. Taani ergonoomid ütlevad väga toredasti, iga järgnev asend on parem kui eelmine,” lausus ta. „Teine on puhkepauside pidamine. Puhkamise juures on oluline, et ei jäädaks arvutis Postimeest lugema või pasjanssi laduma, vaid tõustaks reaalselt laua tagant püsti ja eriti hea oleks teha ka paar sirutus- ja venitusharjutust.”
Pikutamise koolitus
Kinnisvara ja online-kaubanduse portaalidega tegelev OÜ AllePal korraldas juhendaja abiga oma töötajatele pikutamise koolituse. Õpiti pinges lihaste lõdvestamist, hingamist ja õigeid asendeid, mis ei koormaks selga. Tegemist oli klassikalistele kontoritöötajatele mõeldud aktiivse puhkepausiga, sest just pinge käe- ja seljapiirkonnas on nende sagedane tervisemure.
Töötervishoiu asjatundja Silja Soone sõnul ei ole puhkepauside sagedus ja pikkus üheselt määratud, kriteeriumiks on lihasväsimuse teke, mis mõnel tuleb kiiremini, mõnel aeglasemalt, kuid mida tuleks ennetada. Seega tuleb inimesel endal otsustada, millal oleks õige aeg teha paus.
„Rusikareegel on, et paus peaks olema pigem sage ja lühike kui harv ja pikk. Näiteks soovitatakse kuvariga töö puhul pause pidada 10% tööajast, kuid sama põhimõtet võiks rakendada mis tahes füüsilise ülekoormuse jaoks,” nentis Soon. Paljud ettevõtted pakuvad oma töötajatele näiteks kord kuus tasuta massaaži või on muretsenud kontorisse massaažitoolid, mida töötajad igal ajal kasutada võivad.
„Arvatakse, et massaaž on võluvits, mis ravib probleemi, kuid massaaž ei ole kunagi nii tõhus, kui inimese enda aktiivne liigutamine,” ütles Soon ja tsiteeris hiljutist töötervishoiupäeva ettekannet: „Enda aktiivne liigutamine on imeravim, mis on tasuta, lihtne, aitab ära hoida erinevate haiguste teket, annab hea meeleolu, lõdvestab lihaseid. Sellel on vaid üks häda – seda peab ISE tegema. Üldjuhul hoiavad sellised väikesed pausid kutsehaiguste tekke ära, kuid töötervishoiuarstide sõnul mingi risk tervisehaiguste tekkeks ikka jääb.”
Virgutusvõimlemine tööpostil
Hetkel kuum
Kui kontoritöötajad saavad oma pauside aja enamasti ise valida, siis liinitöötajate pauside pidamine on tööandja korraldada. Seda kohustab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõige 31: suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.
Saku Õlletehase personalidirektori Sigita Ozola sõnul on näiteks nende pakendusosakonna töö korraldatud nii, et pakendajad ei tee terve päev ühesugust tööd. „Kasutame vahetusesisest töötajate rotatsiooni – kui mõnda aega on tehtud üht tööd, mis nõuab füüsilist pingutust, siis vahepeal tehakse teistsugust ja lihtsamat tööd, mis võimaldab puhata,” rääkis ta. „Oleme tehases oma töid automatiseerinud, mis tähendab, et vajame kõrgema kvalifikatsiooniga operaatoreid ja vähem tuleb teha füüsilist pingutust nõudvat käsitööd. Oleme ka hankinud näiteks pakendajatele tõstelauad, mille kõrgust saab reguleerida, et ei tekiks seljavaevusi. Kuna töö on püsti seistes, siis on kohustuslikud regulaarsed puhke- ja sirutuspausid.”
Pidevalt sundasendis töötavad OÜ MISS-L õmblejad ja juurdelõikajad teevad aga tööandja algatusel iga päev kell 13 ühiselt võimlemisharjutusi, et ennetada võimalikke tööst tulenevaid terviseriske.
Allikas: Tööelu.ee
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele