Möödunud aasta oli kümnendi tööõnnetusterohkeim

Registreeritud tööõnnetusest 4036 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 1019 juhul raske kehavigastuse ning 26 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Raskeid tööõnnetusi juhtus enim metallitööstuses, veonduses ja laonduses ning ehitussektoris. 65% tööõnnetustest juhtus meestega, ka kõik hukkunud olid mehed. Enim juhtus tööõnnetusi 25-34-aastaste noorte meestega. Maakonniti oli enim õnnetusi Tallinnas ja Harjumaal. Tööõnnetuste arv vähenes Tartumaal, Lääne-Virumaal ning Läänemaal.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul juhtus 35% tööõnnetustest uute töötajatega. „Puudulik väljaõpe ja juhendamine töökohal on väga sage põhjus, miks satuvad tööõnnetusse kas esimesele töökohal või uuel kohal alla aasta töötanud töötajad. Teisel kohal on tööohutusnõuete eiramine. Kõrge tööõnnetuste arv ja seetõttu tegemata jäänud töö kahjustab oluliselt meie ettevõtete konkurentsivõimet. On juba olnud juhtumeid, kus välismaised partnerid ütlevad üles lepingu Eesti ettevõttega, kuna tööohutuskultuur jätab tõsiselt soovida,” sõnas Maripuu.

Töösuhete järelevalves on kõige probleemsemateks teemadeks töötajate töö- ja puhkeaja korraldus ning töötajate ebapiisav teavitamine tööaja korralduse ja töötasu maksmise tingimustest.* Töövaidlusi oli eelmisel aastal 2671. Enim vaieldi ehitussektoris, kaubanduses ning veonduses ja laonduses.