Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päev pärast homset
Konverentsi pilk on suunatud tulevikku ja ühiselt püütakse kaardistada nii juba toimunud kui ka prognoositavaid muutusi personalitöö valdkonnas.
Avaplokile eelnenud Worksup'i-küsitluses leidis hulk vastanuid, et Eesti juhtimiskultuur on nõrk. Küsimusele, kas see on tõepoolest nii ja mida selle tugevdamiseks ette saaks võtta, pakkus PARE juhatuse esimees, Coca Cola HBC Baltikumi personalijuht Maria Kütt juhtidele välja kaks nõuannet:
Ole eeskujuks!Ole aus!
Et kehva juhtimiskultuuri fakt aga kindlasti ka juhtidele pärale jõuaks, leidis Maria Kütt, et töötajad peaksid hääletama jalgadega. „Kui sulle su juht ei meeldi, mine ära! Halba juhtimist ei pea taluma! Kui sa hammustad mädanenud õuna, siis sa ei pea seda alla neelama, samamoodi ei pea töötama halva juhi alluvuses,” ütles Kütt.
Sama soovitus jäi kõlama ka konverentsipäeva sissejuhatusest. Kui küsimusele „Kas oled rahul oma praeguse tööga (personalijuhina)?” vastas paar osalejat „üldse mitte”, oli moderaator Riina Vartsi kindel soovitus neile, et tuleb kiiresti töökohta vahetada. „Kui ei meeldi, mine ära,” nõustus temaga teine moderaator Märt Treier, „uks on seal!”
Konverentsi avaploki paneel, mida juhtis Märt Treier, keskendus küsimusele, kuidas kohaneda inimeste juhtimise väljakutsetega. Oma vastuseid pakkuma oli kutsutud ettevõtja ja investor Jüri Mõis, Telia Eesti tehnoloogiaüksuse direktor Kirke Saar, konsultant Piret Lõuk ja Mistra-Autexi juhataja Priit Tamm.
Paindlikkus on tänases töökultuuris täiesti omal kohal, märkis Jüri Mõis, lisades, et üha enam ja enam on töid, mida saab teha kaugtöö vormis, ja järjest vähemaks jääb neid töökohti, mis eeldavad tingimata kohapeal viibimist. Samas möönis ta, et kaugtöö vormis töötamine nõuab töötajalt kahtlemata märksa suuremat enesedistsipliini. Muretseda Mõisa sõnul siiski ei maksaks, kuna tema sõnutsi loovas masinad ja automatiseeritud tööd pigem töökohti juurde ning need muutuvad omakorda paindlikumaks ja kaasaegsemaks.
Kirke Saar leidis, et personalijuht peab olema valmis kogu aeg muutuma, samuti nagu tänapäeva töötaja, sest ükski ettevõte ei saa garanteerida, et homme on kõik samamoodi nagu täna. Personalijuhi ülesandeks peab Saar ka seda, et töötaja oleks ettevõtte kuvandi edasikandja ka väljaspool töökeskkonda, olgu see siis suhtluses sõpradega või sotsiaalmeedias. Kaasaegsele värbamisega tegelevale personalitöötajale pakub Saar välja kaks küsimust, millega selgitada välja, kas inimesel on sees see sisemine mootor, mis teda käimas hoiab.
Mis on see, mida sa tahad siin kindlasti saavutada näiteks kolme kuu jooksul?Kuidas sa end tunned, kui sa seda töökohta ei saa?
Need küsimused võimaldavad kohe alguses aru saada, kas inimene on tõsiselt huvitatud just sinu ettevõttes töötamisest või ta otsib lihtsalt tööd.
Muutusi nimetab ka Piret Lõuk, kes leiab, et nendega ei maksa võidelda, nendega tuleb kohaneda. Vastuseks küsimusele, milline on hea personalijuht, meenutab Lõuk, kuidas ta kord tööle asudes küsis oma juhilt, mida tal täpsemalt teha tuleb. Juht vastanud tookord mõtlikult: „Kui inimesed muutuvad rahulolematuks, siis pead sa korraldama peo.” „See tõepoolest toimib,” soovitab Lõuk. Kaasaegset töökultuuri hinnates ütleb Lõuk, et iga inimene, nii juht kui töötaja, peab suutma ennast ka ise juhtida.
Kust aga leida inimesi, kes on valmis vastutust võtma? Kirke Saare sõnul käib Telias niisugustele inimestele lausa jaht ja need inimesed on ettevõtte suurim vara. Kaasaegset juhti kirjeldades ütleb Saar, et juht ei pea käima ja kontrollima, kas töötaja ikka teeb tööd või istub Facebookis – töö hindamine peaks olema tulemuspõhine, mitte keskenduma tagumiktundidele. Telias on juhi ülesanne leida oma tiimi töötajaid, kes on valmis vastutust võtma, kes vaatavad tulevikku ja mõtlevad kastist välja.
Moderaatori-nalja kah!
Märt Treier selle kohta, et masinad võtavad üha enam töökohti üle: Väidetavalt töötab tuleviku tehases ainult kaks hinge: mees ja koer. Mis te arvate, miks?
Vastus: Mees on selleks, et koerale süüa anda, ja koer valvab, et mees midagi ei näpiks.
Priit Tamm vaidleb mõnevõrra Jüri Mõisa seisukohaga, nentides, et traditsioonilises tööstuses kaugtöö siiski kõne alla ei tule – poleks ju mõeldav nt kaupa välja anda, kui töötajat pole kohal. Tänapäevast töötajat kirjeldades ütleb Tamm, et kahtlemata on palk töö juures oluline, samuti on raha kahtlemata alati vähem, kui seda võiks olla, kuid tema tähelepanekud näitavad, et üha olulisemaks ja motiveerivamaks on töötajaile muutunud vaba aeg – võimalus käia tööajast arsti juures või lasteaias arenguvestlusel. Ta kirjeldab, et kui töötajal on valida väikese palgatõusu või paindlikuma tööaja vahel, saab kaalukaks viimane.
Paneelis tõusis teemaks ka Taavi Veskimäe Pärnu Finantskonverentsil õhku jäänud mõte, et juhi paremaks käeks peaks finantsjuhi asemel saama strateegiline personalijuht. „Kui inimesed ja töö inimestega on nii olulised, kumb siis ettevõttes tähtsam on, kas juht või personalijuht?” küsis seepeale vestlusringi juht. Jüri Mõis peab küsimust täiesti mõistlikuks ja leiab, et väikeses ettevõttes tõenäoliselt pigem juht, suurtes aga personalijuht, st mida suurem on ettevõtte ja mida rohkem on töötajaid, seda väiksem tähtsus on seal juhil.
Seotud lood
- ST
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.
Enimloetud
Viimased uudised
Töökoormust tohib muuta vastavalt firma vajadustele
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud kommentaarid võitjatelt, korraldajalt ja žüriiliikmelt!
Lisatud meeleolukas fotogalerii sündmuselt!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele