Sissetulekute katkemise puhul saaks oma säästude arvelt kolme ja enama kuu jooksul hakkama 38% Eesti peredest, 25%-l puuduvad säästud kas üldse või need on ühe kuu kuludest väiksemad, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös tehtud pere-eelarve ja säästmise uuringust.
- Rahalisi raskusi seoses pere igapäevaste elamiskulude katmisega koges viimase aasta jooksul iga kolmas pere, enim lastega pered ja väikese sissetulekutega pered. Foto: pixabay.com
„Esimest korda sellist uuringut korraldades tegime mitu huvitavat avastust Eesti elanike rahaasjade planeerimise kohta. Näiteks 92% Eesti peredest planeerib rahaasju, kuid rohkem kui kolmandik peredest on olnud viimase aasta jooksul rahalistes raskustes ja neljandikul puuduvad säästud mustadeks päevadeks,” ütles Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets. „Mida suuremad on pere sissetulek ja säästud, seda vähem järjekindlad ollakse rahaasjade planeerimisel ja vastupidi – mida väiksemad on pere sissetulek ja säästud, seda püsivam on planeerimise harjumus,” lisas Voomets.
Rangeteks pere-eelarve planeerijateks võib pidada iga viiendat elanikku, kes paneb palgapäeval raha kõrvale ja planeerib ülejäänud kulutused vastavalt kuu sissetulekutele. Enam kui pool – 57% vastanutest – planeerib pere rahaasju mälule toetudes, 24% koostab eelarvet paberil oma süsteemi järgi ja 15% teeb seda elektroonselt arvutis, telefonis või muus nutiseadmes.
Eesti peredes ollakse sissetulekute poolest küllaltki avatud – 70% vastanutest oli teadlik oma abikaasa või elukaaslase sissetulekutest, 21% teadis enam-vähem, 5% ei olnud teadlikud ja 4% vastas, et abikaasa ei tööta. Koos elavad abikaasad või elukaaslased teevad rahakulutamise otsuseid suuresti koos. Kõige tihedamini otsustatakse koos teha suuremaid oste, seejärel igapäevaelu jaoks vajalikke oste nagu näiteks toit ja rõivad ning seejärel vabade vahendite hoiustamist või investeerimist.
Veidi üle poole eestlastest ei ole oma sissetulekuga rahul. Mida suurem oli pere netosissetulek kuus, seda rohkem oldi rahul. Ainus peretüüp, kus rahulolu sissetulekutega ületas rahulolematuse, olid pered, kus elati koos vanematega, ülejäänud peretüüpides oli olukord vastupidine ja mida suuremad lapsed, seda enam.
„Rahalisi raskusi seoses pere igapäevaste elamiskulude katmisega koges viimase aasta jooksul iga kolmas pere, enim lastega pered ja väikese sissetulekutega pered, piirkondlikult esines raskusi enamasti Kirde-Eestis,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Rahaliste raskuste puhul enamasti kärbitakse kulusid ja hakatakse elama tagasihoidlikumalt, kaetakse kulusid säästude arvelt, jäetakse osa arveid maksmata või laenatakse raha sõpradelt või lähedastelt,” lisas Josing.
Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös esimest korda korraldatud pere-eelarve ja säästmise uuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas Eesti elanikud tulevad rahaliselt toime, kuidas säästavad ja planeerivad oma rahaasju, kuidas teevad rahakulutamise otsuseid ning kas ja kui palju pereliikmed omavahel rahaasjadest räägivad.
Uuring tehti selle aasta märtsis, veebiküsitlusest võttis osa 1021 elanikku vanuses 18–74 aastat.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Autor: aripaev.ee
Seotud lood
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
6
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Viimased uudised
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Tagasi Personaliuudised esilehele