Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu esimees Elle Pütsepp lisas, et kuigi sektoriti on probleemid erinevad, siis tööjõupuudus on kõikidel sama murekoht. „Kaubanduses on nii, et kaupluste arv kasvab ülikiiresti, konkurents on väga tugev, aga tööjõudu pole juurde tulnud. Nii madala palgaga on väga raske toime tulla ja seetõttu on raske leida ka töötajaid,” nentis Pütsepp.
Ametiühingujuht lisas, et kõrgem töötasu ja töötajate väärtustamine võimaldab tööandjatel leida tööle parema kvalifikatsiooniga töötajaid ja suurendada ettevõtete konkurentsivõimet.
Miks peaks tööl käimise eest peale maksma?
Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimehe Sander Vaikma hinnangul peaksid ettevõtted edasi liikuma sellest äriplaanist, mis keskendub madalapalgaliste inimtööjõu ärakasutamisele. „Need ajad on möödas,“ sõnas Vaikma.
Ametiühingujuht lisas, et miinimumpalka maksvatel tööandjatel ei tasu süüdistada inimesi tööjõupuuduse pärast. “Kui tööl käimiseks tuleb töötajal sisuliselt peale maksta, siis otsib ta endale tulusama töökoha või on töötu ja tegeleb enda täiendamisega, et tulevikus paremini tasustatud töökoht leida,“ kommenteeris Vaikma.
Majanduse probleem pole kiire palgakasv, vaid vähene tootlikkus
Ametiühingud on seisukohal, et kasvavad sissetulekud annavad majandusele hoogu ning tänane põhiprobleem on vähene tootlikkus, tööprotsesside muutumatus ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamata jätmine. Alampalga tõstmata jätmisega suureneks veelgi palgavaesus, mille vastu võitlemine on praegu teravalt päevakorral paljudes Euroopa riikides.
Eesti Ametiühingute Keskliidu läbirääkimiste delegatsiooni kuulub Eesti Ametiühingute Keskliidust esimees Peep Peterson ja palgasekretär Kaja Toomsalu, Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu esimees Elle Pütsepp ja Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimees Sander Vaikma.
Alampalga läbirääkimiste teine voor toimub 21. juunil.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!