Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ametiühingud: alampalk peab olema kõrgem kui maksuvaba miinimum
Eile alanud järgmise kahe aasta alampalga läbirääkimised ametiühingute ja tööandjate vahel tõotavad tulla pingelised. Ametiühingud on seisukohal, et alampalk peab igal juhul olema kõrgem kui maksuvaba miinimum, ning ei ole nõus tööandjate seisukohaga, et alampalk järgmisel aastal üldse ei tõuse.
Viimase viie aasta jooksul on alampalk Eestis tõusnud keskmiselt 10% aastas, mis asetab Eesti alampalga suuruse poolest Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas Sloveenia järel teisele kohale. Ostujõult on meie alampalk Euroopas tagantpoolt kuues. Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul peaks palgatõusu hoidmine ja sellele eelduste loomine olema poliitikute, tööandjate ja töötajate ühine igapäevane pingutus.
„Eesti tuli Euroopa Liitu teatud ootuste ja lootustega. Peame neid selgelt teadvustama ja sihikindlalt tulemuse poole rühkima. Kindlasti peame madalapalgaliste heaolu parandama ja alampalga tõstmine on üks nendest viisidest. Kas me peame alampalka pidurdama, et teised riigid meist mööda läheks?” küsis Peterson.
Suurem alampalk vähendaks sektoriti tööjõupuudust
Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu esimees Elle Pütsepp lisas, et kuigi sektoriti on probleemid erinevad, siis tööjõupuudus on kõikidel sama murekoht. „Kaubanduses on nii, et kaupluste arv kasvab ülikiiresti, konkurents on väga tugev, aga tööjõudu pole juurde tulnud. Nii madala palgaga on väga raske toime tulla ja seetõttu on raske leida ka töötajaid,” nentis Pütsepp.
Ametiühingujuht lisas, et kõrgem töötasu ja töötajate väärtustamine võimaldab tööandjatel leida tööle parema kvalifikatsiooniga töötajaid ja suurendada ettevõtete konkurentsivõimet.
Miks peaks tööl käimise eest peale maksma?
Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimehe Sander Vaikma hinnangul peaksid ettevõtted edasi liikuma sellest äriplaanist, mis keskendub madalapalgaliste inimtööjõu ärakasutamisele. „Need ajad on möödas,“ sõnas Vaikma.
Ametiühingujuht lisas, et miinimumpalka maksvatel tööandjatel ei tasu süüdistada inimesi tööjõupuuduse pärast. “Kui tööl käimiseks tuleb töötajal sisuliselt peale maksta, siis otsib ta endale tulusama töökoha või on töötu ja tegeleb enda täiendamisega, et tulevikus paremini tasustatud töökoht leida,“ kommenteeris Vaikma.
Majanduse probleem pole kiire palgakasv, vaid vähene tootlikkus
Ametiühingud on seisukohal, et kasvavad sissetulekud annavad majandusele hoogu ning tänane põhiprobleem on vähene tootlikkus, tööprotsesside muutumatus ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamata jätmine. Alampalga tõstmata jätmisega suureneks veelgi palgavaesus, mille vastu võitlemine on praegu teravalt päevakorral paljudes Euroopa riikides.
Eesti Ametiühingute Keskliidu läbirääkimiste delegatsiooni kuulub Eesti Ametiühingute Keskliidust esimees Peep Peterson ja palgasekretär Kaja Toomsalu, Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu esimees Elle Pütsepp ja Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimees Sander Vaikma.
Alampalga läbirääkimiste teine voor toimub 21. juunil.
Allikas: Eesti Ametiühingute Keskliit
Seotud lood
- ST
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
Hetkel kuum
Enimloetud
4
6
Lisatud meeleolukas galerii!
Viimased uudised
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele