Töökeskkonnavolinik on ettevõttele kasulik

Töötajate esindajana on volinikul kohustus tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte. Tundmaõppimise hõlbustamiseks on tööandjal kohustus korraldada töökeskkonnavolinikule töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõpe hiljemalt kahe kuu jooksul alates tema valimisest. Seega on voliniku teadmised töötervishoiust ja tööohutusest põhjalikumad kui teistel töötajatel ning tema võikski olla esimene, kelle poole töötajad pöörduvad mis tahes töökeskkonna teemadel. Olgu selleks füüsiline keskkond, näiteks ohud liikumisteel või psühhosotsiaalsed tegurid, näiteks kui keegi tunneb, et ta on töökiusamise ohver. Mõlema puhul on hea arutleda esindajaks valituga, kas ka tegelikult on töökeskkonda vaja parandada ja kui on, siis kuidas edasi tegutseda.

Tõhusa koostöö eeldus on tööandja läbimõeldud tegevus juba töökeskkonnavoliniku valimise korraldamisel. Tööandja ülesanne on korraldada töökeskkonnavoliniku valimiseks töötajate üldkoosolek. Hea on teha juba enne koosolekut selgitustööd voliniku tegevusest ja anda töötajatele aega mõelda, kes võiks olla volinikukandidaadid. Tavapärane on, et töötajad ise volinikuks ei kipu. Seetõttu ongi oluline koosoleku eelne aeg, et töötajad saaks isekeskis arutada võimalike kandidaatide üle. Kui kaastöötajad esitavad kedagi kandidaadiks, võib olla veidi tagasihoidlik, aga volinikuna tegutsemisest huvitatud töötaja nõus kandideerima.

Samuti võib kandidaadi välja pakkuda tööandja. Tal on ülevaade kõikidest töötajatest ja ilmselt ka arvamus, kes oma teadmiste ja suhtumise poolest võiks olla asjalik töökeskkonnavolinik. Tulemuslikku töötajate esindamist ei pruugi tulla, kui voliniku kandidaadi pakub välja tööandja lähtudes näiteks arvamusest, et tootmisettevõtte volinik võiks olla mõni kontoritöötaja, näiteks sekretär, sest tema teeb niikuinii paberitööd ja temal on lihtsam olla mõne päeva tööst eemal, et läbida väljaõpe koolitusasutuses. Tegutsemine volinikuna ei tähenda paberitööd ja kontoritöö iseloom on selline, et töötaja üldjuhul ei viibi tootmisruumides. On tähtis, et töökeskkonnavolinik viibiks keskkonnas, kus töötavad enamik töötajatest ja omaks ülevaadet kõikidest ohuteguritest. Seega on vaid kontoris töötaval töökeskkonnavolinikul raske aidata kaasa töötajate probleemide lahendamisele.

Kui ettevõttes on korraldatud üldkoosolek, kus osales enamik töötajatest, siis teavad töötajad, kes valiti nende esindajaks töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Pärast valimisi tööle asunud uutele töötajatele tuleb teada anda, kes on volinik, sest neile on uues töökeskkonnas töötamise alguses eriti oluline võimalus saada kaastöötajalt abi. Soovitatav on panna ka töökeskkonnavolinike nimed välja nähtavale kohale. Samamoodi peavad avalikud olema töökeskkonnanõukogu liikmete ja nende töötajate nimed, kes oskavad anda esmaabi.

Hea näide töökeskkonnavoliniku olulisusest on lugu 40 töötajaga ettevõtte juhist. Juht oli väga rahul, et töötajad valisid endale esindaja. Varem pöördusid töökeskkonnaalaste probleemidega juhi poole ainult aktiivsemad töötajad ja enamjaolt said need probleemid ka lahendatud. Kuid töötajad, kes ei julgenud otse tööandja juurde oma probleemidest rääkima minna, töötasid vanaviisi edasi. Nüüd toob probleemid juhini volinik, kes on eelnevalt suhelnud töötajatega ja tänu sellele jõuavad juhini kõikide töötajate probleemid. See tähendab ka seda, et esmalt saab lahendada neist kõige olulisemad, sõltumata sellest, kui aktiivne on töötaja, kelle probleemiga on tegu. Kuna töökeskkonnavolinikule on oma ülesannete täitmiseks ette nähtud aega vähemalt kaks tundi nädalas, on tal võimalus tutvuda kõigi teda valinud töötajate töökohtadega.

Allikas: tööinspektsiooni alakiri Tööelu

Autor: Rein Reisberg, tööinspektsiooni nõustamistalitus