17. august 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millest justkui ei sobi rääkida ...

Läbirääkimiste koolitaja Georg Merilo
Läbirääkimiste koolitaja Georg Merilo avab veidi uue hooaja eelseid telgitaguseid tähelepanekuid meie koolitusmaastikult.

PÄRISJUTUD

Kust võtab autor õiguse sõna võtta ja hea lugeja poole pöörduda? Loo kirjutamise päeval täitus mul 15 aastat eraõpetajana, kes ju kõik pädevad koolitajad sisuliselt on. Sadu häid koostööpartnereid, tuhandeid usinaid õpilasi, kümneid kordumatuid ahhaa!-hetki, mõni harv kibe moment, loetud kirjalikud tänuavaldused ja (sic!) null käegalöömist.

Seda kõike kroonimas teatud taju, kogemusel põhinev teadmine, tulevikku etteaimav (ja väga harva alt vedav) sabakont, et mis siis laiemalt hiljuti kosunud Munamäe vaatetornist paistab, meie koolitamise keskturul. Mis on need teemad ja seisukohad, mida nii koolitajad, tellijad kui ka täiskasvanud õppurid kulisside taga arutavad, millised on nn pärisjutud, täiskasvanuhariduse sektsioonis nimega mitteformaalne koolitus?

Tõsised ja hoolivad, ühelt poolt mitteametlikud, teisalt ka mitte kõlakad ega mehed-saunas-rääkisid-jutud. Teemad, mis on kõigi asjaosaliste jaoks hapniku olulisusega, ent mida ei kuule (loe: kuni augustini 2017) ühegi valdkonna konverentsi ametlikus programmis. Küll aga lõunalaudades, rääkimata joviaalsetest sotsialiseerumisõhtutest.

ARMUTU AUSUSE AJAJÄRK

Kas koolitajad on tõesti nii silmakirjalikud, pealiskaudsed või suisa arad? Ma ei usu. Pean pea kõiki Eesti täiskasvanukoolitajaid õiglasteks, pädevateks ja homsesse vaatavateks proffideks, kes mõistavad, et käes on Armutu Aususe Ajajärk. Viimase deviisi all toongi välja mõne akuutse mõtte – subjektiivselt üles tähendatud, tõsi, ent mitte otsitud teemad. Ei ole võimalik väita, et need ei kõneta koolitusmaastikul rändajaid.

KUIDAS KUJUNEB ÜKS KOOLITUS?

Esimene ehk üks päev läheb summaarselt tellijaga suhtlemisele, mis koosneb soovide sõnastamisest, lähteülesande koostamisest ja selle kooskõlastamisest. Eraldi oluline peatükk on intervjuud nendega, kes reaalselt koolitusele osalema tulevad – veerand tundi igaühega, 15–20 küsimust anonüümseks jäämist võimaldavate vastustega. Nii ja ainult nii selgub, mida osalejad õigupoolest päriselt vajavad, kust king pigistab ja milline on ootuste tegelik tase.

Pärast seda kui tellija on lähteülesannet kas korrigeerinud või on see snaiprilasuna õigeks osutunud, on koolituse sisulisele ettevalmistamisele roheline tuli. Algab tähelepanelik, loominguline ja otsiv-leidev sisu tootmine. Sisu tootmisliinilt tuleb umbes 130-150% ehk 1,3-1,5 enam korda materjale, kaasuseid, simulatsioonimänge ja näiteid, kui tegelikult vaja läheb.

Või Mati Unti meenutades – kirjutades lõpeta seal, kus teist sama palju on veel öelda. Miks? Sest ükski koolitaja ei tea eales selle või teise konkreetse grupi jõudlust, nii õpirühmana kui individuaalselt. Seetõttu peab valmis olema nii gaasi juurde keerama kui aeglasemalt mäluma, peaasi, et kõik osalejad on permanentselt „kaasas”, asjast huvitatud ja panustamas.

Koolituse sisu tootmine võtab tavajuhul kaks pingelist täispäeva (mille lõpu veedab koolitaja reeglina küsitavas hügieenilises seisundis. Nali.) Ühesõnaga, 1+2=3, järgneb printimine ja pakendamine ning koolitus ise. Niisuguse kahepäevase tarbeks ongi kulunud juba viis töist kuupäeva. Lõpetuseks, ent mitte väheoluline, on tagasisidesse süvenemine, selle analüüs ja statistika, mille sümbioosist koos koolitaja enda arvamustega sünnib kirjalik, mõõdetavate tulemustega koolitusraport. Soovitatav on see esitada tellijale nii .ppt- kui vahetus vanas heas t?te-?-t?te-formaadis. Sellega ongi maailm loodud, kuue päevaga – et järgmisel korral kõike taas otsast alustada.

MITU KOOLITUST KUUS ON REAALNE TEHA? AGA AASTAS?

Kui hea lugejas süvenes eelmistesse lõikudesse, on selge, et ühte kuusse ei mahu rohkem kui neli koolitust, iga nädal üks. Mis tekitab loomuliku küsimuse, et kui konveierilt tuleb muudkui koolitusi, siis mis hetkedel lugupeetud koolitaja oma salve laeb, kuidas tal laskemoona jätkub. Kuidas suudab koolitaja olla tasemel, kaasaegne, adekvaatne ja vaid väärtust pakkuv, mitte evangelist, moosija ega sireen? Pansot tsiteerides: kust tekib koolitaja informatsioon, interpretatsioon ja inspiratsioon?

Palun, summaarne vastus on siin. Koolitaja peab poole oma nn tööajast ise õppima, kuulama, omandama, kuulama, nägema, kuulama, kohtuma, kuulama, sünteesima, kuulama, analüüsima, kuulama, lugema ja kuulama. Proportsioonis 80/20 kuulamise kasuks, versus ise kõnelemine, mille kuritarvitamine on nii minu kui ka paljude heade kolleegide kaasasündinud viga.

Vastus seega on, et ideaaljuhul teeb oma ala eksperdist tippkoolitaja kaks koolitust kuus ehk (suvekuudele kriitiliselt vaadates) kuni 20 koolitust aastas. Sellest sagedam võib kvaliteedis alla minemata olla erand, ent jätkusuutlikuim on pigem 15–20 koolitust aastas kui rohkem.

KESTUS

Kui pikk peaks olema üks koolituspäev? Kas seda oleks õige mõõta akadeemilise või astronoomilise tunnina? Olemata andragoog, julgen töötavaks mudeliks pidada 6–7 tavatunni pikkust õppimise päeva. Täpsemalt, nagu ütleb Ülo Vooglaid, selgeksõppimiseks eelduste loomise päeva.

Umbes 7. tunnil hakkab tekkima nii osalejatel kui koolitajatel moment, kus sõna otseses mõttes pole enam vahet, mida tehakse või räägitakse. Sünnib paigaltammumine, kuni kõik segi läheb. Seda ei tohi lubada. Rääkida, edastada ja luua tohib ainult maksimaalset kvaliteeti, teist varianti ei ole. Nii et kui telliv juht või tubli koolitusspetsialist küsib, mis tagab parima tulemuse, siis see on 10–13 ja 14–17 kestev koolitus.

Optimaalne osalejate arv, küsite? On 12–16 inimest. Seda mitmel põhjusel, millest teisel korral.

Artikli autor, läbirääkimiste koolitaja Georg Merilo astub üles ka novembrikuisel Koolituskonverentsil, esitades avaettekandes oma nägemuse olukorrast tänasel koolitusmaastikul.

Tutvu konverentsi programmi ja esinejatega ning registreeri end soodushinnaga!

 

JA IKKAGI, TASU/HIND?

Ühe kvaliteetse koolituspäeva maksumus ei tohi ega saa olla alla 1000 (ühe tuhande) euro, seda eespool kirjeldatud põhjustel. Eriti normaalne oleks, kui kõik koolitajad pakuksid 100% raha tagasi garantiid tingimusel, et tellija põhjendab adekvaatselt, oma nime all ja taasesitavas vormis, mis ei vastanud koolitaja puhul kvaliteedile, kas siis sisus või kokkulepitus.

Näiteks, kui koolitusel osalenute meelest oli sisu keskmine väärtus 96% sajast võimalikust, siis 1000-eurose hinna puhul oleks õiglane väljastada 960 euro suurune arve. Mis sest, et 100% pole pea kunagi reaalne saavutada, koostööpartner on koolitaja õiglusest liigutatud ja ei sure ka koolitaja ise saamatajäänud tulu kätte maha.

Kahe koolituspäeva hind peaks olema 10–20% väiksem kahe ühepäevase hinnast, ent siingi peaks püüdlema pigem hinnataseme viimist 2500 euro peale kahepäevase kohta, kui et alla kahe tuhande. Absoluutne alampiir ei tohiks langeda madalamale 100 eurost osaleja kohta.

Lühiesinemised, mis nõuavad eeltööd, võiksid mahtuda suurusjärku 200–300 eurot. Need aga, mida koolitaja suudab teha puusalt, ning kui see ei toimu tasulise töö arvelt, võivad vabalt jääda ka tasuta, eriti kui tellija on sümpaatne ja üritus ise säärane, mida ka ise meeleldi kuulama läheks.

KOKKUVÕTTE ASEMEL

Tasemel, oma professiooni armastav ja mitte-kõigesööjast koolitaja peaks – ülaltoodud aritmeetika põhjal – teenima aastas 40 – 50 000 eurot, mis ühelt poolt vaadates on kõva palk, teiselt poolt vaadates aga nt Ühendriikides kogenud lasteaedniku aastatasu. Mis aga põhiline: see võimaldab anda ühiskonnale tagasi – teha pro bono esinemisi, lubada endale sõnavõtte ja artikleid, mis otseselt sisse ei too. Olla, lühidalt, oma valdkonna uhke ja motiveeritud lipukandja, oma sõnade pikkune, ja – mis pole samuti tähtsusetu – olla kogu oma ala pioneer, taseme edasilükkaja, oma isikliku R&D juht.

Artikkel väljendab autori, kes vastutab oma sõnade eest, isiklikke seisukohti.

Autor: Georg Merilo, läbirääkimiste koolitaja

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456