Autorid: aripaev.ee reklaamtekst, Allikas: www.aripaev.ee • 30. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palga aastakasv on aeglustunud neli kvartalit järjest, ent nüüd kasv taas kiirenes. Teise kvartali ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid palgatöötaja kohta võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7,1%.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 7,7%.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta suurenes keskmine brutokuupalk aastaga sama palju kui koos preemiate ja lisatasudega.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta sama ajaga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta II kvartalis 7,50 eurot ja brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8,5%.

Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem.

Keskmine brutokuupalk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse, info ja side, energeetika ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis.

Brutokuupalga aastakasv oli kiirem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ning riigiasutustes ja -ettevõtetes ning aeglasem kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Esimeses kvartalis kasvas keskmise brutokpalga kasv aeglustus, jäädes aasta võrdluses 5,7% juurde. Palgakasvu aeglustumise kõrval elavnes majandusaktiivsus ja suurenes tootlikkuse kasv. Esimeses kvartalis oli tööstussektori sees palgakasv kiireim ehituses ja põlevkivisektoris, teenindussektori palgakasv oli aeglasem kui eelmistel aastatel.

Mediaan püüab uus kõrgusi

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta teise kvartali mediaanväljamakse 958 eurot. Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 868 907 051 eurot ja väljamakse tehti 557 441 inimesele. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes mediaan 63 euro võrra ehk 895 eurolt 958 euroni, toona tehti väljamakseid 553 876 inimesele summas 1 741 023 560 eurot ehk 127 miljonit eurot vähem.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Autor: aripaev.ee