Eesti tunnustatuim tööõiguse spetsialist Heli Raidve juhib tähelepanu, et töölepingu seaduse värskelt vastu võetud muudatuses on tekkinud tõsine sisuline ja tehniline vastuolu. Tema sõnul ei ole kindel, kas president saab seadust praegusel kujul välja kuulutada.

- Eesti tunnustatuim tööõiguse ekspert ja Personaliuudiste aasta koolitaja Heli Raidve juhib tähelepanu seadusemuudatusse sattunud apsakasse.
- Foto: Andras Kralla
Raidve selgitab, et 19. novembril riigikogus vastu võetud töölepingu seaduse muudatus, mis puudutab alaealiste tööaega, iganädalast puhkeaega ja nn muutuvtunde, sisaldab praegu olulisi vigu. Probleem seisneb selles, et seaduse vastuvõetud versioonis on paragrahvide viited muudetud ilma riigikogu hääletuseta ning ka õiguskomisjoni „vigade parandamise“ teatis kordab ekslikku sõnastust. See tekitab olukorra, kus seadust ei pruugi olla võimalik õiguspäraselt välja kuulutada, mistõttu võib oodata, et planeeritud muudatused ei jõustu detsembri alguses, nagu paljud tööandjad eeldasid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogu võttis 19. novembril vastu eelnõu, millega muudetakse töölepinguseadust, et luua tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.
Iga neljas põhikooli lõpetaja ei saavuta edasiõppimiseks vajalikku taset, samal ajal on noorte töötus Eestis 25%. Tööandjad leiavad, et tööaja piirangud ei lahenda probleemi, vaid takistavad noortel töökogemuse omandamist.
Tööelu võib alata juba koolipingis ja personalijuht peab teadma, kust jooksevad piirid. Arutluse all on muuhulgas muudatused, mis lubaksid noortel töötada senisest varem ja kauem.
Valitsus kiitis heaks töölepinguseaduse muudatused, mis lubavad tööandjatel ja töötajatel paindlikumalt töömahus kokku leppida. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo avab, kuidas see praktikas toimima hakkab, kellele kasu toob ja milliste riskidega tuleb arvestada.
Tervisekindlustus on tööandjate seas muutunud vaikimisi standardiks – justkui mõõdupuuks, kui palju ettevõte oma inimesi väärtustab. Ent üha sagedamini valitakse valmis tervisehüvede pakette, mis näevad küll head välja ja jätavad mulje sisukast investeeringust, kuid ei paku töötajatele tegelikku tuge.