Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid muutuvad rangemaks

„Eelnõus esitatud piirnormidest kinnipidamine töökeskkonnas aitab ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse, mille hulgas võivad olla nii nahahaigused, allergeenidest põhjustatud kutsehaigused, kutsemürgistused kui ka kopsukahjustused,” ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janar Holm. „Tööandjal on vaja teada tööprotsessis kasutatavate ja töötaja tervist mõjutavate ohtlike ainete sisalduse taset töökeskkonnas. Need andmed peavad kajastuma töökeskkonna riskianalüüsis ja nende alusel rakendab tööandja abinõusid töötaja tervise kaitseks.”

Määrusega kehtestatakse Eesti õiguses kaheksa uue ohtliku aine piirnormid ja 18 aine piirnormid muudetakse rangemaks, näiteks muutuvad rangemaks kaevandusgaasidena tuntud süsinikoksiid CO, lämmastikoksiid NO ja lämmastikdioksiid NO2, mis jäävad kaevanduskäigu õhku pärast lõhkamistöid. Piirnormiga määratakse ohtliku aine lubatav sisaldus töökeskkonna õhus.

Ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus saab teha kindlaks mõõtmisega. Tööandja tellib mõõtelaborilt ohtlike ainete mõõtmised, kui tal on kahtlus, et kasutatava kemikaali sisaldus töökeskkonna õhus võib olla piirnormist suurem, või kui ta soovib seirata ohtlikule ainele kehtestatud normi piires püsimist. Ohtlike kemikaalide üle töökeskkonnas teeb järelevalvet tööinspektsioon.

Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Viru Keemia Grupp AS-le, Enefit Kaevandused AS-le, tööinspektsioonile ja terviseametile.

Määrus jõustub 21. augustil 2018. aastal, mis on ka Euroopa Komisjoni direktiivi ülevõtmise tähtaeg.  

Allikas: Sotsiaalministeerium