11. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tambet Tallo alustas oma karjääri raamatute müüjana Southwestern Advantage programmis, kus ta 2016. aastal suutis ühe suvega müüa raamatuid 240 000 dollari eest ja tituleeriti selle eest number 1 müügimeheks.

Esmamulje tekib esimese seitsme sekundi jooksul ja selle ümber muutmiseks kulub hiljem mitu kohtumist. Kusjuures see, mida me konkreetselt esmakohtumisel ütleme, mängib rolli ainult 7%, palju olulisemad tegurid on hoopis kehakeel ja hääletoon, vastavalt siis 55% ja 38%. Siinkohal on lihtne jälgida järgmisi nippe hea esmamulje tekitamiseks.

Ole enesekindel. Enesekindluse tekitamine algab juba enne tegeliku kohtumise hetke. See, kuidas sa ennast tunned, on tihedalt seotud sellega, kuidas sa kehaliselt ka reaalselt oled. Kui sa tahad ennast enesekindlana tunda, siis käitu enesekindlalt. Tööintervjuu järjekorras ära istu kössis telefonist Facebooki vaadates vaid pigem seisa püsti, käed puusas, või vähemalt asendis, kus sa hõlmad võimalikult palju ruumi.

Kasuta teise osapoole nime. Kuna konkreetsed sõnad esmamulje tekitamisel polegi nii tähtsad, siis räägiks siinkohal ainult ühest sõnast, mis on kõikidele inimestele kõige tähtsam. Sa võid olla kuskil hoopis teises juturingis ja seltskonnas, aga kui keegi teises toa nurgas su nime mainib, siis sa kuuled seda ja su kõrv läheb kikki. Ennast tutvustades proovi kohe meelde jätta ka teise osapoole nimi. Kõige lihtsam meetod selleks on kohe tema nime talle tagasi korrata. Eriti meeldejääv oled siis, kui teisel poolel on raskesti meeldejääv nimi ja sina oled see inimene, kes vestluse käigus seda kasutada suudab.

Riietu tase ülespoole. Pole midagi ebameeldivamat olukorrast, kui oled sündmusele vastavalt alariietunud. Mulle meenub Poolas tudengite raamatuid müüma värbamine, kui üks tudeng nimega Bartosz (nimi on siiani meeles!) tuli kõikidele intervjuudele ülikonnas. Enamik tudengeid käis intervjuudel oma tavariietuses ja kui temalt küsisin, et kas ta on pulma minemas, vastas ta, et riietus ülikonda ainult meie intervjuu jaoks. Loomulikult jättis ta sellega endast mulje, et ta võtab seda protsessi tõsiselt. 

Hoia silmsidet. Mitte miski ei näita ebaenesekindlust ja närvilisust rohkem, kui vestluses olles silmside vältimine. Hea silmside ei tähenda ka seda, et pead kogu aeg teisele silma jõllitama, vaid piisab, kui hoiad pilku vähemalt kolmesekundiliste perioodide kaupa.

Rahulik ja madal hääletoon. Kui oleme närvis, kipume kiirustama. Raamatuid müües proovisin ennast teadlikult aeglustada, tundsin tihti ennast justkui aegluubis rääkivat ja tegin lausete vahel pause. Vaatamata sellele ei saanud kõik ikkagi alati aru, mida ma täpselt ütlesin. Pauside tegemine jätab võimaluse ka dialoogi tekkeks. Pea silmas, et sa ei oleks liialt vali ega ka vaikne ja uurimuste kohaselt mõjub ka madalam hääletoon enesekindlamalt.

Naerata. See, millise emotsiooniga sa ruumi sisened, annab sinust tohutult informatsiooni ammu enne, kui sa jõuad midagi öelda. Psühholoogiliselt jätavad naeratavad inimesed endast alati positiivse ja sõbraliku mulje. Kui sulle tundub naeratamine võlts või imelik, võid seda isegi kodus peegli ees harjutada. Oma peas võid mõelda, et oled sõbralik ja meeldiv inimene ning pole ühtegi põhjust, miks keegi peaks sinust teistmoodi arvama.

Kindel käepigistus. Ennast tutvustades näitab esimese liigutusena sinu enesekindlust ja proaktiivsust kindel käepigistus. Vahel oli raamatuid müües lausa ebameeldiv, kui mõni pereisa viskas kindla käepigistuse asemel oma käe nagu surnud kala sulle pihku. Samas ei tohi käepigistuse tugevusega ka liiale minna. Kui tööintervjuul on rohkem kui üks inimene, anna kätt kõigile ruumis viibijatele.

Kuigi need nipid tunduvad lihtsad ja elementaarsed, siis reaalsuses nende rakendamine aitabki luua sinust head ja meeldivat esmamuljet.

Autor: Tambet Tallo, müügikoolitaja