Ettevõte kimpus töökiusamisega

„Siit-sealt on ikka kuulda, et ühes või teises ettevõttes kohtab sageli töökiusamist, kuid meie firma töötajad peavad kurvastusega teatama, et oleme sellest täiesti ilma jäänud,” kurtis ettevõtte töötaja Mari Kuri (nimi muudetud) Personaliuudistele. 

Teadaolevalt on ettevõttes küll püütud kiusamiskultuuri juurutada, kuid need üksikud katsed ongi jäänud vaid pinnavirvendusteks. Salasusimised ei ole toonud loodetud edu, kuulujutulevitus pole saavutanud vajalikku ulatust, ahistamiskatsed pole täitnud oma eesmärki ja kolleegidele jäetud solvava sisuga anonüümkirjad ei ole pälvinud oodatud tähelepanu.

Töökiusu puudumise pärast on mures ka ettevõtte juhtkond, kelle huvides on, et töötajad oleks töökohal õnnelikud. Kuulnud töötajate murest, on ka juhtkond andnud oma panuse, et kiusamiskultuur ettevõttes siiski tekiks, selgitas personalispetsialist Lembe Õnn. „Oleme püüdnud tõsta tööeesmärke võimatutesse kõrgustesse, anda töötajaile teostamatuid tööülesandeid, aga ei mingit tulemust. Nihutasime töö algusaja kolm tundi ette- ja lõpuaja kaks tundi tahapoole, muutsime parkimiskohad tasuliseks, tegime lastetoa asemele hambaarstikabineti, kaotasime ära kohviku, viisime printerid kõrvalmajja, asendasime kontoritoolid taburettidega, katkestame päeva jooksul mitu korda internetiühendust, mängime kontoriraadios valju amatööride viiulimuusikat ja saadame päevas kõigile töötajatele edasi lugematul hulgal e-kirju, mis neisse kuidagi ei puutu. Möödunud aastal läksime isegi nii kaugele, et langetasime töötasu 50% ja kehtestasime sissepääsutasu kontoriruumisesse. Töötajad aga kinnitavad endiselt, et ettevõttes töökiusamist ei ole. Kes on leidnud endale lisatöö, et sissepääsu eest tasuda, kes võtab pangalaenu või laenab raha jõukamatelt sugulastelt. Me ei oska enam midagi ette võtta,” on Õnn nõutu ja lisab, et praegu on juhtkonnas kaalumisel töökiusamise teenuse sisseostmine.