Palgasurve sunnib nõrgemad lahkuma

„Kui vaadata, kui aktiivselt vahetavad inimesed ise töökohti, kui tihti neid üle ostetakse, siis see aktiivsus on jõudnud eelmise buumiaja tasemele. Ümberpaiknemine on väga aktiivne, aga inimesi on tööturul vähem kui 10 aastat tagasi, see tähendab, et tugevamad saavad edasi minna ja nõrgemad ettevõtted peavad väljuma,” kommenteeris keskpanga analüütik Rasmus Kattai toiduainetetööstuse aastakonverentsil.Kattai sõnul võiks piiri tõmmata 5–6-protsendilise palgatõusu juurde. Kuna viimastel aastatel on palgad rühkinud 7–8 protsendi tempos, siis kes selle ralliga kaasa ei jaksa minna, see ka alla jääb. Punane joon jookseb 5–6% juures – kes sellest alla jääb, see kaotab, ja kes rohkem suudab pakkuda, jääb ellu, lisas ta.

Samas on töötajate väga aktiivne tööjõuturule minek ja ka väga aktiivne töökohtade vahetus andnud võimaluse Eesti majandusele kiiresti areneda, ilma et investeeringud oleks pidanud sellega kaasa tulema.„Viimastel aastatel on ettevõtted panustanud tootmisvõimsuste kasutamisele ja palkamisele, ja see on ärikeskkonda arvestades väga mõistlik. Aga inimeste palkamise võimalus on nüüd ammendumas,” märkis Kattai, kes juhtis tähelepanu, et investeeringud Eestis ei ületa Euroopa Liidu keskmist, mis seab kahtluse alla ka majanduskasvuga teistele järgi jõudmise.Tänavu tuleb väga hea aasta, sest valitsuse tulumaksureform tõstab jooksvaid tulusid Eestis 9 protsenti, rohkem, kui palgatõus tavaliselt. Edaspidine asjade käik sõltub juba uutest pingutustest, sest lihtsad kasvuvõimalused on ammendunud.* Artikkel on ilmunud Äripäevas.