Oma hiljutises LinkedIni-postituses leiab Jaanika Tammekänd, et töökuulutuste sõnakasutus on sageli vananenud ja hägusa sisuga. Ta toob näite: „tugev stressitaluvus” – kuidas seda mõista? Kas see tähendab, et inimene peab taluma süsteemset ülekoormust või lihtsalt oskama hoogsates olukordades fookust hoida? See on ju väga erinev.
Tänapäeval, kus tööjõuvajadus ja tööandjate ootused on muutunud, on üha tähtsam, et töökuulutustes kasutatakse konkreetset ja ausat sõnastust, mis toob esile nii töö tõelised väljakutsed kui ka eelised. Seetõttu on Jaanika üles leidnud 11 kõige levinumat igandit, mida kohtab endiselt pea igas töökuulutuses, ning jagab soovitusi, millega võiks need vananenud vormelid asendada.
1. „Noor ja energiline tiim” – diskrimineerimisrisk! Kõlab nagu vanemad inimesed ei sobiks. Ära tee valikut juba enne CV-d.
- Asenda: „Meeskond, kus jagub pealehakkamist ja huumorimeelt.”
2. „Tugev stressitaluvus” – ehk töömaht = 1,5 ametikohta + kiirusel 2x?
- Asenda: „Töötempo on kiire, aga prioriteedid on selged ja kolleegid olemas.”
3. „Konkureeriv töötasu” – kelle või millega? Keskmisega?
- Asenda: „Palk sõltub kogemusest. Töötasu algab XX eurost.”
4. „Tule arene koos meiega” – kuidas? Kus? Millal?
- Asenda: „Sul on võimalus õppida uue platvormi kasutust ja võtta vastutus valdkonna sees.”
5. „Paindlik tööaeg” – tõlkes: töö tuleb tehtud saada … millal iganes.
- Asenda: „Töögraafik on kokkuleppeline ja sõltub hooajalisusest või saame arvestada sinu vajadusi.”
6. „Ootame tulemustele orienteeritust” – kõlab nagu umbmäärane mõõdik.
- Asenda: „Sa oled inimene, kellel on kombeks asjad lõpuni viia – koos, mitte üksinda.”
7. „Motivatsioon” – kas see ei peaks niikuinii selge olema?
- Asenda: „Otsime inimest, kellel on huvi selle valdkonna vastu.”
8. „Huvitav ja mitmekesine töö” – kõlab nagu seitse erinevat ametit ühe palgaga.
- Asenda: „Sinu päevad ei ole ühetaolised - vahel lahendad klienditeemat, teinekord automatiseerid või keskendud numbritele.”
9. „Innovatiivne ettevõte” – kui teil on printer, mis töötab, pole see veel innovaatorite klubi.
Hetkel kuum
- Asenda: „Meie ootame meeskonnalt ideid, mida katsetada ja viia ellu.”
10. „Karjäärivõimalused ettevõttes” – teoorias hea, aga kas tegelikult on ettevõttel see võimekus?
- Asenda: „Sa saad oma tulemuste pealt edasi liikuda – me räägime sellest juba esimesel aastal.”
11. „Mitmekesine tööpäev” – et mis täpsemalt?
- Asenda: „Ükski päev pole täpselt sama – kord lahendad tarnet, järgmisel päeval oled koos arendajatega laua taga.”
Hea töökuulutus ei vaja ilustamist ega müügiteksti, usub Jaanika. See vajab usaldust, ausust ja tunnet, et see töö päriselt ootab inimest.
Töökuulutuste retoorika: diskussioon ja ettepanekud
Töökuulutuste sõnakasutus on paljuski muutunud, kuid ajale jalgu jäänud fraase leidub neis endiselt hulgaliselt. Jaanika Tammekännu LinkedIni-postitus tõstis esile hulga väljakutseid ja tekitas aktiivse diskussiooni, kus erinevad personalitöötajad ja spetsialistid jagasid oma mõtteid ja ettepanekuid.
Pressikonsultant Laura Käesel juhtis tähelepanu, et sõna „meeskond” ei toeta võrdõiguslikkust, ja pakkus, et võiks kasutada pigem sõnu nagu „tiim”, „kooskond” või isegi „naiskond”. Jaanika nõustus, et aja jooksul on sõnade tähendus aina olulisemaks muutunud, ning soovitas samuti kasutada „tiim” sõna, mis viitab pigem sportlikele koostööle, nagu näiteks F1 tiimid, kus üksteise toetus mängib sama suurt rolli kui iga meeskonnaliikme panus.
Personalileidja Laura Kassin jagas oma kogemust fraasiga „ühendust võetakse vaid valitud kandidaatidega“, mis Jaanikale küll naljakalt kõlas: „Kui sa ei kuule meist, siis ära imesta?” Selline lähenemine ei too kindlasti kandidaatide tulva ja Jaanika sõnul võiks kasutada pigem: „Anname märku kõigile, sõltumata tulemusest.” See oleks ausam ja selgem.
Nordfinance’i tegevjuht Martin Esinurm kiitis Jaanikat tähelepanu juhtimise eest ja jagas oma kogemust, kuidas tema töökuulutuses nüüd hoopis rohkem isiklikku lähenemist kasutatakse. „Püüdsin läheneda isiklikult ja sain ühelt kandideerijalt isegi tagasiside, et „see oli selline … armas”,” jagas Esinurm oma positiivset tagasisidet.
Juhtimismentor Tiina Nuum tõi aga välja, et paljuski on töökuulutustes kasutatav retoorika seotud organisatsiooni kultuuri ebamäärasusega. Tema sõnul võivad töökuulutustes lubatud soodustused ja paindlikkus olla tegelikkuses hoopis erinevad, sest neid ei toeta organisatsiooni tegelik kultuur. Tiina arvas, et kandidaadid peavad tihti lugema ridade vahelt, et aru saada, kas töökoht vastab sellele, mida kuulutuses lubatakse. Jaanika nõustus, et see on tegelikult väsitav ja sarnaneb sageli krõpsupaki avamisega, kus ootus on suur, aga sisu pooltühi.
Fred Moritz, kolleeg HR Agentuurist, küsis nõu klassikalise töökuulutuse fraasi „hea suhtlemisoskus” asendamiseks, viidates, et see on liiga üldine. Jaanika jagas oma mõtteid ja pakkus välja täpsemaid alternatiive. Tema sõnul võiks seda fraasi asendada näiteks nii: „Otsime inimest, kes suudab selgelt oma mõtteid väljendada erinevates olukordades” või „Lugupidav ja konstruktiivne suhtlus”, andes sõnumi, mis ei ole mitte ainult täpsem, vaid peegeldab ka inimestevahelist suhtlemist.
Kokkuvõttes on Jaanika sõnul selge, et töökuulutustes tuleb olla aus ja konkreetne ning vältida igandlikke fraase, mis ei räägi tegelikest ootustest, vaid pigem loovad segadust. Kõik osalejad tõid välja, kui oluline on kirjutada töökuulutus, mis annab kandideerijale selge ettekujutuse, mida oodatakse ja mida organisatsioon reaalselt pakub. Täpsus ja ausus aitavad vältida töökuulutuste muutumist pelgalt müügitekstiks, mis ei tõmba ligi õigeid (ega ka mitte valesid) kandidaate.
Seotud lood
“Kui seda fraasi kuulsin, olin pahviks löödud”
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele