Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstressist depressioonini on vaid üks samm
Kuigi Eestis statistikat depressiooni haigestumise kohta ei ole, kipub see tabama pigem pingelisemat ja vastutusrikkamat tööd tegevaid inimesi. Samas on haigusest lihtne hoiduda.
„Delfis töötamise ajast on mul endalgi depressiooni kogemus ning sama on läbi elanud paljud sõbrad-tuttavad,” meenutas ettevõtja ja juhtimiskoolitaja Ville Jehe. „Depressioon on Eestis kahjuks suur probleem.”
Oma kogemuse põhjal ütles Jehe, et vaimse tervise eest peab hoolitsema täpselt samamoodi nagu füüsilise keha eest. „Kõige suurem probleem ongi just see, et sisemaailma korrastamisega ei tegeletagi. Kui seal on suured probleemid, ei pääse ka füüsiline keha haigusest.”
Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli nentis, et depressiooni võib haigestuda igaüks, see ei sõltu soost, haridusest või ametist. Kuigi ametlik statistika puudub, on tema hinnangul ohugrupp just pingelises ja vastutusrikkas ametis töötavad inimesed, eriti need, kes peavad töötama teiste inimestega.
Kuidas hoolitseda oma keha ja vaimu eest?
1. Liikumine. Kehalised harjutused ja liikumine on suurepärane vahend stressiga toimetulemiseks ja depressiooni ärahoidmiseks.
2. Mindfulness’i valdkonda kuuluvad praktikad. Mindfulness ehk ärksameelsus on kunst olla kontaktis olevikuga. Kui enamik päevast muretseda tuleviku pärast või kedrata peas minevikusündmusi, jääb olevikus veedetud aeg napiks. Siin aitavad meelerahu andvad praktikad, näiteks meditatsioon, kus 5–10 minutit kinniste silmadega omaette istumist või pikutamist aitab ajul puhata ja keha normaalset energiataset taastada. Istumise asemel võib proovida ka rahulikus tempos kõndimist looduses, pöörates tähelepanu oma kehale ja hingamisele.
3. Uni. Kui inimene magab liiga vähe, langeb tegutsemise efektiivsus päeval ja tööde tegemiseks tuleb öötunde lisaks võtta. Töötulemused on seejärel veelgi halvemad.
4. Mure jagamine. Kõige rohkem on probleeme inimestel, kes ei jaga muresid teistega ning on harjunud üksi hakkama saama. Hea sõber või tähelepanelik partner on kulda väärt. Neil, kes endast rääkimist pelgavad, tasub alustada jagamise õppetundi koostöös neutraalse inimese ehk terapeudiga.
Ettevõtjate puhul on Pilli sõnul depressioonist veelgi tavapärasem ärevushäirete teke, kuna isiklik seos ja vastutus oma ettevõtte ja tulemuste pärast viib esmalt pigem ärevuse sümptomiteni. Pikaajalisest ärevusest aga võib välja kasvada depressioon. „Tööalane ülekoormatus ja võimetus tõmmata piiri töö ja muu elu vahele haarab inimese enda alla ning võib juhtuda, et muud elu enam polegi,” lausus Pilli. Ta märkis, et inimesed kipuvad end pidevalt üle hindama, tahtes rohkem, kui reaalselt suudetakse, kuid lõppude lõpuks kaotatakse hoopis kõik väärtuslik.
Tervise ja heaolu koolitusi pakkuva Holistika Instituudi juhataja Marina Paula Eberth märkis, et depressioonist on saanud moesõna, mida kasutatakse palju, kuid tihti ei teata, mis see tegelikult on. „Iga inimene on elus mingil hetkel masenduses ja see on normaalne reageerimise viis, kui mõni elusündmus toob pettumust või kaotusvalu,” selgitas ta. Depressioon aga pole lihtsalt masendus, vaid seisund, mis mõjutab inimest tervikuna – nii tema meelt, keha kui ka hinge. „Depressiivse inimese psüühika sügavuses on abitusetunne. Kuigi kõrvaltvaataja pilgu läbi on tal palju elu muutmise võimalusi, tunneb depressioonis inimene ise, et tal pole valikut,” lausus Eberth.
Tähtajad lükkuvad, töökvaliteet langeb
Esimene märk lähenevast depressioonist võib olla tujumuutus – inimene on pahur, väsinud, kergesti ärrituv, temaga ei saa enam rääkida ning ta ei soovi seltskonnas olla. Samuti jäetakse tavapärased kohustused tegemata. „Tihtipeale märkavad kaastöötajad muutusi, kui muidu tähtaegadest hästi kinni pidav inimene hakkab nende vastu eksima või töökvaliteet langeb,” lausus Pilli.
Eberthi sõnul võivad esimest häirekella lüüa hoopis unehäired. „Inimene ärkab öösel kella 3 ja 5 vahel ning ei saa enam uinuda, vähkreb ja vähkreb, kuni uinub mitu tundi hiljem ja lõpuks jääb tööle hiljaks,” kirjeldas Eberth. Kui depressioon süveneb, võib inimene magada ja magada ega tahagi enam ärgata.
Depressiooni võib ära tunda ka selle järgi, et varem huvi pakkunud asjad enam ei huvita ning inimene keskendub ainult negatiivsele ja positiivseid momente elus ei märka enam üldse. „Depressioonis inimene on hajevil, tal on raske keskenduda ja üldine energiapuudus, väsimus ning jõuetus ei lase olla endisel moel efektiivne. Lisaks võib süütundest, millel pole otsest põhjust, ja tundest „ma olen halb inimene ning mitte midagi väärt”, saada igapäevane saatja,” selgitas Eberth.
Tema sõnul on stressist depressioonini vaid üks samm. „Kui stress kestab pikka aega ja inimene selles olukorras vajalikke muutusi ei tee, on üldine masendus ja jõetus kerged tulema.”
Parem ennetada kui ravida
Hetkel kuum
Ettevõtja Ville Jehe märkis, et kui sisemaailm on korras, pole vaja enam iga päev ennast maandada, sest pinget ei teki. Selle ennetamiseks peab ta parimaks teadliku muutuse kunsti tehnikaid, aga aitavad ka mindfulness’i tehnikad. „Tehnikate eesmärk on märgata oma mõtteid ja emotsioone ehk meie peamisi energiaröövleid,” selgitas Jehe.
Holistika Instituudi juhataja sõnul on targem depressiooni ennetada kui sügavat depressiooni ravida. Haigusest on võimalik välja tulla ka ravimiteta, kuid selleks on vaja abi.
„Nii sügavast depressioonist, kus inimene ei jaksa enam voodist tõusta ega teha kõige elementaarsemaid toimetusi, on üksinda väga raske välja tulla. Sügavas depressioonis oleva inimese tahe on kahanenud olematuks,” lausus Eberth. Kuigi inimene võib endale sada korda öelda „Võta end kokku. Tule voodist välja ja hakka liikuma. Pole sul häda midagi!”, siis see ei mõju. Pilli lisas, et ilma kõrvalabita depressioonist väljatulek sõltub suuresti ka haiguse raskusastmest. Kerget depressiooni ei peaks tema meelest kindlasti ravimitega ravima, kuid üldjuhul mõõdukat depressiooni psühhoteraapia ja ravimiteta ei võida ning raske depressiooni korral on ravimid hädavajalikud. „Enamasti kui inimesed juba arsti poole pöörduvad, on neil harva kerge depressioon.”
Depressioonist jagusaamisel on kaks peamist abisuunda: eneseabi ja abi terapeudilt või psühholoogilt. Pilli nentis, et esimese asjana peaks aga hoopis rohkem liikuma ja aja maha võtma, et igapäevasest stressimustrist välja saada. „Kõlab üsna trafaretsena, kuid puhkus ning töölt eemal viibimine aitavad järele mõelda, mis on inimese nii kaugele viinud,” lausus ta. Piisav uni, värskes õhus liikumine ja tervislikud eluviisid enamasti aitavad enne ravimitega alustamist. Kindlasti peaks vältima alkoholi või muid mõnuaineid, mille pikaajaline toime süvendab depressiooni. Eberthi sõnul aitavad ka meditatiivsed praktikad ja muremõtete jagamine. Kui eelnevast enam kasu pole, tuleb otsida abi professionaalidelt.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Enimloetud
1
3
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tööjõuturg tõmbas korraks hinge, kuid palkade ja palgalõhede liikumine näitab, et rahu on selles valdkonnas veel petlik.
Lisatud meeleolukas galerii!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele