AI-assistendid moodustasid ühiselt meeskonna, mida paljud juhid endiselt taga ajavad

Tehisaru kasutamine kasvab Eesti tööelus kiiresti, kuid värsketest andmetest joonistub välja juhtidele oluline küsimus: kas organisatsioonid jõuavad oma töötajate muutuvatele tööharjumustele järele?

AI toob kontorisse uue mure, sest tehisaru kõige efektiivsem kasutus on temaga rääkimine. “Kõik räägivad kontoris peagi oma arvutiga valju häälega,” ütles Eesti idufirma Lightyear juht Martin Sokk, kellest saab suure tõenäosusega Eesti järgmise miljardifirma üks omanik.

Tehisintellekt on jõudnud suure osa Eesti inimeste igapäevaellu, kuid ettevõtete tööprotsessides kasutatakse selle võimalusi veel tagasihoidlikult. Statistikaameti värsked andmed näitavad, et ligi pool Eesti inimestest kasutab tehisintellektil põhinevaid rakendusi. Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa hinnangul on ettevõtetel AI rakendamisel aga veel palju arenguruumi.

Tehisintellekti ei tasu karta kui inimeste asendajat, vaid rakendada nutika assistendina, mis aitab mahukast infost kiiremini olulise välja sõeluda. Samsung Eesti kommunikatsioonijuhi Saskia Kivi sõnul peab AI vabastama töötajaid mehaanilisest rutiinist, et jätta rohkem aega ise mõtlemiseks ja strateegiliseks tööks.

Tallinna Lennujaama kogemus tõstatab küsimuse, mille iga personalivaldkonna töötaja võiks endalt küsida: kas meie poolt kasutatav tervisekindlus aitab töötajat siis, kui tal on päriselt abi vaja?