AI-assistendid moodustasid ühiselt meeskonna, mida paljud juhid endiselt taga ajavad

Tehisaru kasutamine kasvab Eesti tööelus kiiresti, kuid värsketest andmetest joonistub välja juhtidele oluline küsimus: kas organisatsioonid jõuavad oma töötajate muutuvatele tööharjumustele järele?

AI toob kontorisse uue mure, sest tehisaru kõige efektiivsem kasutus on temaga rääkimine. “Kõik räägivad kontoris peagi oma arvutiga valju häälega,” ütles Eesti idufirma Lightyear juht Martin Sokk, kellest saab suure tõenäosusega Eesti järgmise miljardifirma üks omanik.

Tehisintellekt on jõudnud suure osa Eesti inimeste igapäevaellu, kuid ettevõtete tööprotsessides kasutatakse selle võimalusi veel tagasihoidlikult. Statistikaameti värsked andmed näitavad, et ligi pool Eesti inimestest kasutab tehisintellektil põhinevaid rakendusi. Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa hinnangul on ettevõtetel AI rakendamisel aga veel palju arenguruumi.

Tehisintellekti ei tasu karta kui inimeste asendajat, vaid rakendada nutika assistendina, mis aitab mahukast infost kiiremini olulise välja sõeluda. Samsung Eesti kommunikatsioonijuhi Saskia Kivi sõnul peab AI vabastama töötajaid mehaanilisest rutiinist, et jätta rohkem aega ise mõtlemiseks ja strateegiliseks tööks.

Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.