• 22.10.18, 17:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Töötajate kaasatus paneb masinavärgi tööle

Coaching'u isa John Whitmore ütleb, et inimesed on nagu tammetõrud. „Meie kesta all on peidus jõud, mida vajame selleks, et tammeks sirguda. Jah, me vajame ka toitu, toetust ja valgust, kuid kasvamise sisemine vägi on olemas meis endis.”
Emori ruumides toimus Kaupo Coachingu kool.
  • Emori ruumides toimus Kaupo Coachingu kool. Foto: Andres Haabu
Kuidas päästa valla inimese sisemine jõud, et tema tegelik potentsiaal avalduks? Vastust sellele küsimusele otsivad tõenäoliselt kõik juhid.
Vaatame natuke mõtlemapanevaid fakte:
•vaid 16 % töötajast omab kõrget töömotivatsiooni ja pühendumust
•84 % on madal motivatsioon
•vaid 33% töötajatest leiab, et nende tööl on suurem tähendus
•keskmine inimene kasutab 40% oma potentsiaalist, coaching'u puhul 70 %
International Supervision & Coaching Institute (ISCI) asutajaliige Kaupo Saue ütleb, et inimesed on muutunud iseseisvamaks ja ettevõtlikumaks ning soovivad rutiinsete käskude täitmise asemel kaasa mõelda, areneda ja ootavad juhilt sellele vastavat koostööd. Sageli on aga inimeste arendamine organisatsioonis üsna juhuslik ja süsteemitu. Aeg-ajalt ostetakse sisse mõni koolitus, pakkudes oma inimestele lühiaegset elamust, seiklust või lõbu. Nende mõju on lühiajaline, sest koolitustel omandatud teadmiste ja kogemuste töösse integreerimine ning rakendamine jääb puudulikuks. Kaupo usub, et tunduvalt jätkusuutlikum on arendava organisatsioonikultuuri kujundamine ja juhtide koolitamine coach'ideks ehk arendavateks juhtideks. Sest kes mõjutavad kultuuri kõige enam? Loomulikult liidrid ehk juhid.
Fakt on see, et paljud juhid on valmis ja soovivad olla oma arendamistegevustes tulemuslikumad, puudu on vaid tööriistadest. Paljaste kätega ikka kruvi seina ei keera. Vaja on kruvikeerajat.
Kuidas olla arendav juht?
•Alustuseks vestle oma inimestega rohkem ja näita, et sa hoolid ja huvitud nendest, siis hoolivad ja huvituvad nad võrdväärselt rohkem ka oma tööst.
•Ära õpeta, vaid võimalda inimestel vestlustes ise õppida, võimalusi näha ja omal käel asju lahendada.
•Asenda käskimine ja kontrollimine avatud küsimuste abil suunatavate vestlustega.
•Lõpeta probleemolukorras lahenduste ette ütlemine ja küsi suunavaid küsimusi, mis aitavad inimestel ise lahendusteni jõuda, seeläbi tõstad ka inimeste eneseusku ja kindlustunnet.
•Esita avatud ja edasiviivaid küsimusi 2x rohkem ja kuula vastuseid jagamatu tähelepanuga 4x rohkem.
Juhtidele tundub sageli, et nende, kui ülemuste, kohustus on oma töötajatele nõu anda ja lahendusi leida. See võib tulla siirast soovist aidata, kuid see tekitab töötajates tõrksust iseseisva mõtlemise ees ja takistab inimese tegeliku potentsiaali avaldumist ning arengut. Arendav juht peaks vaatama ennast, kui teadlikkuse, võimaluste ja lahenduste äratajat. Töötajate kaasatus on see imeline koostisosa, mis paneb masinavärgi tööle. Lühidalt tähendab coaching'u-kultuur olukorda, kus inimesed valdavalt „tahavad, mitte ei pea”. Tänu sellele on neil kõrgem motivatsioon ja omakorda töötulemused.
Tulekul
Koolitus: Meeskondade juhtimine coaching'u abil
Koolitaja: Kaupo Saue
Korraldaja: Äripäeva Akadeemia
Toimub: 8. novembril
Lisainfot saab SIIT.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 13:49
Mikrokraadiprogramm, täiendusõpe, avatud õpe – mis need on?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele