Taani ettevõtja: Kui soovid ise ühiskonda sulanduda, siis on eestlased väga hoolivad

Kindlasti on eestlaste ettevaatlikus hoiakus süüdi ka välismaalased ise – eelkõige nende arrogantne suhtumine. Tihtilugu kolitakse välismaalt Eestisse koos mõne ettevõttega ja neist saavad kiiresti juhid – mõeldaksegi, et olen ülemus ning sekretär tõlgib ja vahendab kõike, mis ettevõttes toimub. See tähendab, et filter on pidevalt vahel – sa võid olla ükskõik kui hea ja tark, kuid see ei aita kaasa sisseelamisele ja omaksvõtmisele. Samuti peetakse välismaalastest juhte n-ö eliiti kuuluvaks ehk eestlased hoiavad automaatselt distantsi. Välismaalased peaksid ise olema natukene alandlikumad ja näitama, et neile läheb siinne rahvas korda.

Kui ise proovid ühiskonda sulanduda, siis on kõik väga lahked ja abivalmid. Kui tuled ja ootad, et kõik töötavad sinu jaoks, siis ei mõista sa seda riiki ja sind ootab ees väga konarlik teekond.

Ma endiselt õpin, mu teismelised tütred õpetavad iga päev midagi uut. Keeli ei ole raske õppida, küsimus on tahtmises. Arvan, et pärast kaht aastat Eestis tundsin, et saan eesti keeles hakkama. Ma pole kunagi käinud keeltekoolis, olen õppinud ajakirju lugedes ja abikaasaga vesteldes.

Igapäevase suhtluskeele saab suhteliselt lihtsasti selgeks, kuid pikemate vestluste pidamiseks on tarvis grammatikat ja see on suurim probleem. Seetõttu kirjutan tihti inglise keeles, sest ma ei soovi tunduda rumalana, kui sõnad valesti ritta sean. Samas, kui kirjutan koolidirektorile või kohalikule ametiasutusele, siis teen seda alati eesti keeles juba ainuüksi austusest siinse riigi vastu.

Kõik minu sõbrad on tänaseks eestlased, kellega suhtlen loomulikult eesti keeles. Samuti naabrite ja kolleegidega. Ja kui oleme näiteks abikaasaga laste kooliüritusel, siis ma kunagi ei räägi temaga taani või inglise keeles, kuna see ei ole viisakas. Ikka ainult eesti keeles. Pingutan väga, et olla osaks siinsest keeleruumist.

Eestlased kuuluvad skandinaavlaste sekka – mentaliteet on väga sarnane. Töötasin 1,5 aastat ka Lätis, kuid sealne mõttemaailm on hoopis teine. Eestlased on avatud õppimisele ja valmis iseenda nimel pingutama. Samas on eestlased ka reserveeritud – kui sa ei ole osavõtlik, siis nad ei respekteeri ega märka sind, kuid kohe, kui soovid ise ühiskonda sulanduda, siis on eestlased väga hoolivad. Eestlastel on ka hea huumorisoon ja ellusuhtumine. Neid on üldiselt väga raske tasakaalust välja viia, kuna nad elavad oma elu ja on harjunud probleemidega.

Kui ettevõttel on puudu oskustest ja teadmistest, siis tuleb paratamatult seda kuskilt leida. Paraku on eestlastel väga tugev välise hirm. Näiteks, kui oleme välistöölisi palganud, siis on tulnud teised töötajad minult küsima, kas vastab tõele, et nad saavad sama palka või boonust nagu meie. Esimesel korral see üllatas. Vanast mõtteviisist lahtisaamine on samuti üks põhjus, miks Eesti peaks olema rohkem avatud välismaalaste kaasamisele. Minu jaoks on naljakas, kuidas eestlastele meeldib minna Egiptusesse või Hispaaniasse reisile, ent kui sama riigi inimesed peaksid tulema siia, siis see ei ole teretulnud.

Kuigi Taanis on meil suuri probleeme põgenike ja immigrantidega, siis veel rohkem on positiivseid lugusid. Press aga kirjutab valimatult ainult negatiivsest, mõjutades nii ka inimeste hoiakuid.