Rööprähklemisest vabanemine on tõsine töö

Meditsiiniteaduste doktor Jaanus Harro räägib 13. märtsil Juhtimislaboris, kuidas rööprähklemine tegelikult mõjutab inimese aju ja psüühikat. Saame teada, mida räägivad selle kohta uuemad uuringud.

Inimesed ütlevad sellele küsimusele vastates, et nii töötamine tundub neile kergem või isegi lõbusam. Mõned usuvad ka, et rööpräheldes saab palju rohkem tehtud.

Neurobioloogi see ei üllata – me teame katseloomade pealt, et uued stiimulid käivitavad ajus närvirajad, mis kasutavad virgatsainetena noradrenaliini ja dopamiini. Need toetavad tähelepanu ja annavad energiat. Tõenäoliselt ongi mõnel inimesel see efekt suurem kui vaimutöökadu, mis rähklemisega paratamatult kaasas käib.

Igaüks ehk ei tea. Või ei taha teada, sest eestikeelne "rööprähklemine" on kergelt halvustava varjundiga. Ingliskeelne multitasking tingimata ei ole.

Rööprähklejal on ühe ütlemise kohaselt alati arvutis vähemalt kuus akent lahti. Ja tal on arvuti või midagi taolist igal pool nina ees. Või telefon pea ja õla vahel.

Lihtsat pole siin midagi, aja vaim soosib rööprähklemist. Kui aga ikka häirima hakkab, siis on mitmeid võtteid, kindlasti midagi igaühele. Pane telefon kaugemale ära. Kõrvalda välisärritajad, vajadusel võta äpp appi. Määra igale tegevusele kindel aeg ja keskendu sel ajal ühele ülesandele. Kui see on väga raske, ära määra väga pikka aega.

Juba 13. märtsil kuuled Juhtimislaboris „Kuidas saavutada vähemaga rohkem?“ pikemalt meditsiiniteaduste doktori Jaanus Harro ülevaadet, kuidas rööprähklemine meid tegelikult mõjutab ja mida meiega teeb. Samuti jagavad väärt nõuandeid koolitajad Eero Sikka, Kristjan Otsmann ja Raimo Ülavere. Vaata lähemalt ja registreeri SIIN.

Allikas: Konverentsid.ee