Autor: Personaliuudised.ee • 25. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku uurimissuuna projektijuhi Johanna Vallistu sõnul käib nii rahvusvahelisel tasandil kui ka ettevõtete vahel talentide värbamisel tihe konkurents ning oskus mõista nende ootusi muutub järjest olulisemaks. „Sageli on ootuste puhul rahalistest motivatsiooniteguritest olulisem ettevõtte kultuur, meeskond ja võimalus paindlikuks töökorralduseks, näiteks ilma kindlaksmääratud tööajata. Kaudsete teguritena võib veelgi olulisem olla vastuvõtva riigiga seonduv – riigi avatus, sõbralikkus ja kultuur, aga ka näiteks kliima,” loetles Vallistu.

Rahvusvahelised andmed kinnitavad, et talentide nimel tasub riiklikul tasandil pingutada – mida rohkem talente, seda rohkem tahavad sellesse piirkonda asuda ka kasvavad ja uuendusmeelsed ettevõtted. „Tööturg 2035” uurimissuunas osalenud eksperdid tõstsid esile, et siinkohal ei räägita üksnes välisriikidest tulijatest, vaid ka andekuse märkamisest ja arendamisest haridussüsteemis. See tähendab individuaalse lähenemise suurenemist koolis.

Tööturu arengust rääkides rõhutas Vallistu, et Eesti peab arvestama oluliste tööturu suundumustega, näiteks virtuaaltöö kasv, lühiajalise töörände levik ja paindlik töökorraldus, ning mõistma ka nende koosmõju. Töötajad on üha vähem seotud ühe piirkonnaga, tööd saab teha ka teises riigis või teisel pool maailma asuva tööandja või tellija jaoks. Iseendale tööandmine ja töötamist vahendavate platvormide kaudu tegutsemine muutub normiks. Seda soosib digiplatvormide areng, töötajate soov suurema sõltumatuse järele ja tööandjate soov vähendada palgakulusid ning suurendada paindlikkust, ostes vajalikku tööd teenusena sisse.

„Muutused, mille toovad kaasa uued tehnoloogiad, töösuhete mitmekesisemaks ja ebamäärasemaks vormumine, võimalus teha tööd piiriüleselt ja tehnoloogia arenguga kaasnev tööturu struktuurne ümberkujunemine, on ühest küljest mõõtmatult suurendanud elatise teenimise ja eneseteostuse võimalusi, kuid teisalt hakanud tekitama ebakindlust nii töötegijate, tööandjate kui ka poliitikakujundajate hulgas,” kommenteeris Vallistu.

Ka tehisintellekti võimalikke riske tööturule ei tohi tähelepanuta jätta, isegi kui neid nähakse avaldumas pikema aja jooksul. Tööturu eksperdid on üksmeelsed, et lähitulevikus seisavad riigid silmitsi suurte tehnoloogia arengust tingitud küsimustega – kuidas korraldada haridussüsteemi, kuidas vähendada sissetulekute polariseerumist ja kuidas korraldada üleminekuid tööelus.

Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku uurimissuuna juhi hinnangul tuleks mõelda ka sellele, kuidas julgustada algoritmimaailmas loomingulisust ja väärtustada inimeste oskusi ning kuidas vältida masinõpet kasutavate lahenduste kallutatust ja seeläbi ebavõrdsuse taastootmist.

Arenguseire Keskuse „Tööturg 2035” uurimissuuna eesmärk oli paremini mõista tööturu võimalikku arengut, kuna tööturu arengu taustal seisavad riigid silmitsi õiguslike ja sotsiaalkaitsesüsteemi puudutavate väljakutsetega. Neist olulisemad on töötajate kaitse juhuslikku laadi töömaailmas, õiguslikud ja maksuküsimused ülemaailmse tööturu kasvades ning muutunud oskuste ja ootustega kohanemine digitaalses maailmas.

„Tööturg 2035” uurimissuuna raames valminud tööturu stsenaariumid on mõeldud selleks, et avardada Eestis toimuvat debatti tööturu ja majanduse arengu kohta ning pakkuda arutelumaterjali, kuidas tuleks tegutseda, kui üks või teine areng hakkab domineerima.

Uuringu materjalide ja lõppraportiga saab tutvuda Arenguseire Keskuse kodulehel.