Mida teada puhkusest ja haigushüvitisest

Selle põhjal arvutatakse välja töötaja keskmine päevatulu. Haigushüvitist makstakse päevatulust 70% ulatuses. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse doktoranditoetuselt, vanemahüvitiselt ja muudelt valla, linna või loomeliidu poolt makstavatelt toetustelt makstud sotsiaalmaksu.

NB! Tööandja ei pea haigushüvitist maksma, kui töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus, tööõnnetus (sh liikluses toimunud tööõnnetus), tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle viimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal. Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates teisest päevast haigekassa.

Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötajast tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Töövõimetusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.

Hooldusleht avatakse alla 12-aastase lapse põetamisel või alla 19-aastase kindlustatud inimese põetamisel, kellel on puue. Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Ühe kindlustusjuhtumi maksmise kestus on kuni 14 päeva.

NB! Kindlustatud inimesel on hoolduslehe alusel õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.