Autor: Virtuaalkliinik.ee • 23. aprill 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida teada puhkusest ja haigushüvitisest

Kui töötav inimene haigestub ja peab seetõttu töölt eemal olema, väljastab arst selle tõendamiseks elektroonilise haiguslehe, mille alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele haigushüvitist. Mis saab aga siis, kui haigestud puhkuse ajal?
Foto: Pixabay

• Kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta (kuid tööandja saab seda soovi korral teha).

• 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel. Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal, hüvitis on 70% töötaja keskmisest töötasust.

• 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel. Arvestamise aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt.

Selle põhjal arvutatakse välja töötaja keskmine päevatulu. Haigushüvitist makstakse päevatulust 70% ulatuses. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse doktoranditoetuselt, vanemahüvitiselt ja muudelt valla, linna või loomeliidu poolt makstavatelt toetustelt makstud sotsiaalmaksu.

NB! Tööandja ei pea haigushüvitist maksma, kui töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus, tööõnnetus (sh liikluses toimunud tööõnnetus), tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle viimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal. Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates teisest päevast haigekassa.

Mis juhtub, kui põhipuhkuse ajal kirjutab arst inimesele töövõimetuslehe?

Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötajast tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Kuidas makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist, kui töötaja haigestub tööst vabal vahetusel (näiteks summeeritud tööajaga töötaja, kellel on neli järjestikust puhkepäeva)?

Töövõimetusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.

Hooldusleht avatakse alla 12-aastase lapse põetamisel või alla 19-aastase kindlustatud inimese põetamisel, kellel on puue. Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Ühe kindlustusjuhtumi maksmise kestus on kuni 14 päeva.

NB! Kindlustatud inimesel on hoolduslehe alusel õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.

Allikas: Haigekassa

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456