Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas korraldada tervisekontrolli ja uurida tööõnnetust?
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning mitu selle alusel kehtestatud määrust muutusid 1. jaanuarist 2019. Seekord käsitleme muutusi tervisekontrolli korralduses ning tööõnnetuse raporti esitamise korda ja raporti vormi. Suurim uuendus on see, et tööandja peab Tööinspektsiooni teavitama vaid kergetest tööõnnetustest, mille tulemusena jäi töötaja töövõimetuslehele. Samuti muutus selle raporti vorm, millega Tööinspektsioonile juhtunust teada anda.
Muutustest saab lähemalt lugeda Tööelu ajakirjast 3/2018 („Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused – psühhosotsiaalne ohutegur”) ning 4/2018 („Juhendamine ja väljaõpe muutub paindlikumaks”).
Tervisekontrolli korraldamine
Tervisekontrolli põhimõtted jäävad samaks, kuid mõningal määral muutus tervisekontrolli korraldamise kord. Tööandja teeb töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus tuvastab kõik töös ja töökeskkonnas esinevad ohutegurid ning hindab võimalikke riske töötajate tervisele ja ohutusele. Riskianalüüsi tulemustest peab selguma, milliste töötajate tervist võib töökeskkonna ohutegur või töö laad mõjutada.
Tervisekontrolli tuleb saata töötajad, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, näiteks müra, ohtlikud kemikaalid, raskuste käsitsi teisaldamine, töö pidevas sundasendis (nii istuvas kui ka seisvas) ning töötamine kuvariga üle poole tööajast. Erinevus seisneb selles, et kui varem tuli töötaja esmane tervisekontroll korraldada tööle asumise esimese kuu jooksul, siis 2019. aastast on selleks aega neli kuud. Arvesse tuleb võtta, et üldisel tähtajal on ka erandid – eelnev tervisekontroll tuleb töötajatele korraldada teatud ohutegurite puhul (nt kokkupuude kantserogeenide, bioloogiliste ohuteguritega [nt töö mikrobioloogia- ja parasitoloogialaboris], pliiga, asbestiga; öötöö, töö kaevanduses).
Sõltumata riskide hindamise tulemustest tuleb tervisekontroll korraldada öötöötajale ning plii ja asbestiga kokku puutuvatele töötajale.
Kõiki tööõnnetusi tuleb uurida
Suurem muudatus puudutab tööõnnetuste uurimise korda. Muutumatuks jäi põhimõte, et tööandja peab uurima kõiki toimunud tööõnnetusi, sest iga uurimise eesmärk on välistada sarnaste õnnetuste kordumine tulevikus.
Kui on juhtunud tööõnnetus, alustab tööandja selle uurimist sõltumata kehavigastuse raskusest ja ajutise töövõimetuse määramisest. Uurimist tuleb alustada viivitamata, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Aasta algusest jõustunud muudatus ütleb, et kui kergele tööõnnetusele töötaja ajutist töövõimetust ehk nn haiguselehele jäämist ei järgnenud, on tööandjal õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle.
Määruses on toimingute loetelu, mida uurijal tuleb üldjuhul tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks teha. Kerge, töövõimetust mitte põhjustanud tööõnnetuse puhul saab tööandja otsustada, milliseid toiminguid on õnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks vaja teha ja milliseid mitte. Selliste tööõnnetuste puhul ei ole tööõnnetuse raporti koostamine ning kannatanule ja Tööinspektsioonile esitamine kohustuslik. Kuid ka need tööõnnetused peab tööandja ettevõttesiseselt registreerima ning tegema uurimise tulemused teatavaks mitte ainult kannatanule, vaid ka töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule, töökeskkonnavolinikule ja teistele töötajate esindajatele.
Uuest aastast muutus ka selle raporti vorm, mille tööandja peab esitama kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsioonile. Raporti uus vorm on avaldatud Riigi Teatajas. Tööinspektsioon uurib tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi vajaduse korral. Me ei uuri tööõnnetust, millega seoses toimub kriminaalmenetlus. Kui kriminaalmenetlus on lõppenud, uurime surmaga lõppenud tööõnnetusi, raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu (KarS-i § 197), ja vajaduse korral tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust ettevaatamatusest töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu (KarS-i § 198).
Tööinspektsioonil uus järelevalvepädevus
Tööinspektsioon sai 21. jaanuarist uue järelevalvepädevuse, millega anti tööinspektoritele õigus teha järelevalvet töövahendusbüroode ja renditööbüroode tegevuse üle. Nüüdsest omab TI õigust alustada järelevalvemenetlust muu hulgas TTOS-i alusel juhul, kui eratöövahendusbüroo on võtnud töövahenduse eest raha või tööjõurendiga tegeleb ettevõte, kes pole oma tegevusest teada andnud majandustegevuse registrile. Muudatus tuleneb tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 424.
Töövahendusbüroo või tööjõurendiga tegeleva ettevõtte rikkumised võivad selguda ka teiste järelevalvete käigus. Kui märkate, et töövahenduse eest võetakse tasu, andke sellest Tööinspektsioonile teada aadressil [email protected] või telefonil 640 6000.
Artikkel ilmus Tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
2
Tegu ei ole lihtsalt tööturu statistika, vaid uue juhtimisväljakutsega.
4
Viimased uudised
Tegu ei ole lihtsalt tööturu statistika, vaid uue juhtimisväljakutsega.
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Üritused
Hetkel kuum
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Tegu ei ole lihtsalt tööturu statistika, vaid uue juhtimisväljakutsega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele