On kesksuvi. Aeg, mil justkui kõik seisab. Eriti veel kell 9 hommikul. Võtan Skype-kõne Uus-Meremaale. Teisel pool maakera vastab minu unisele tervitusele reibas ja rõõmus hääl – minust juba üheksa tundi selles päevas rohkem olnud ja tööpäeva lõpetanud Helo Tamme.

- Perega 24. veebruaril Hunua kose juures.
- Foto: Helo Tamme
Seal on kell 18.00. Meil on sooja 28 kraadi, Helol vaid 16 kraadi. Ometigi kord, kui saame oma soojusega silma paista! „Talved ongi siin sellised nagu Eesti kevaded ja sügised, isegi pigem nagu meie jahedad suved. Ja kui praegu on ajavahe Eestiga üheksa tundi, siis järgmisel kellakeeramise perioodil keerame kellasid hoopis vastupidises suunas – ajavahe paisub 11-tunniseks,” selgitab Helo.
Seotud lood
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.