Erivajadustega inimesed muudavad meeskonnad võimekamaks

Erivajadusega inimese palkamise protsessis tuleb palju õppida ja muuta ka oma mõttemaailma. Rimi pani alguses näiteks kassasse A4 sildi infoga, mis hoiatas, et siin töötab kuulmispuudega inimene, mistõttu peaks arvestama sellega, et teenindamisega võib kauem aega minna.

„Me justkui vabandasime oma klientide ees ja ometi olid just meie kliendid need, kes andsid tagasisidet, et teeme teenindajale liiga. Nad tegid oma tööd tihtipeale veel kiiremini kui kuuljad ja nad suudavad pakkuda suurepärast teenindust. Korjasime need sildid muidugi ära ja tagasi pole olnud põhjust neid panna. See on väga äge, et erivajadusega inimesed tahavad töötada, nad tahavad saada osa sotsiaalsest elust ja tunda, et nad on vajalikud ja oskavad midagi teha. Kandideerimisel on tavaliselt näha, et neil on väga suur motivatsioon tööd teha ja ma ei näe põhjust miks me ei peaks neile seda pakkuma. Erivajadustega inimestele töö pakkumine on üks osa meie strateegiast, me otsime ise erinevate ühingutega kontakti, võtame sel teemal sõna, oleme andnud sisendit õigusaktide muutmise ettepanekutesse,” räägib Rimi personalijuht.

Rimi teadlik teekond erivajadustega inimeste palkamisel algas sellest, et neil tekkis soov tööd pakkuda neile, kes üldises pildis olid pigem nähtamatud, võimalust olla täisväärtuslik ühiskonna liige. Praeguseks on aga jõutud nii kaugele, et tööturu võimalused on kokku kuivanud ja nii ehk naa tuleb leida võimalusi, kuidas uusi töökäsi leida. Rimi kogemus näitab, et vähenenud töövõimega inimeste hulk, kes julgevad juba tööle tulla, on suurem ja ühiskond on samuti tolerantsem.

„Samas näeme ka seda, et neil ettevõtetel, kes pole sellega kokku puutunud, on endiselt väga palju hirme. Tegelikkuses on need inimesed võimekad ja motiveeritud ja see annab meile veel rohkem julgust juurde. Lisaks kurtidele palkame ka vaimse ja liikumispuudega inimesi. Ehitame uusi kauplusi teadlikult sellistena, et sinna on võimalik ratastooliga ligi pääseda. Paljude meie kaupluste kassades on näiteks ratastooliliftid, et töökoht enda vajadustega sobivaks reguleerida. Me ootame neid inimesi tööle ja tahame valmis olla,” räägib Tero.

Ettevõttes tuleb erivajadustega inimestega suhtlemiseks valmis olla. Kuidas näiteks suhelda kurdi inimesega, kelle suhtluskeel on viipekeel? Kui Rimis jõuti tõdemuseni, et kuulmispuudega inimesi töötab neil juba nii palju, et lihtsalt kehakeele ning paberi ja pliiatsi abil suhtlemine võtab rohkem aega kui tavasuhtlus, otsustati keskastmejuhtidele viipekeele koolitus korraldada.

„Rimis töötab pidevalt 20–25 kurti ja meil oli kunagi ka vaheastme juht, kes oma eraelu tõttu oskas viipekeelt. Esimene kurt inimene tuli meile tööle 10 aastat tagasi. Oleme kurte töötajaid kaasanud erinevatesse ettevõtte tegevustesse – korraldanud neile eraldi koolituse ettevõtet puudutavatel teemadel ja nad on väga oodatud meie seminaridel ja konverentsidel. Üritustele ja koosolekutele oleme organiseerinud viipekeele tõlgid, aga igapäevane suhtlemine kauplustes käis nii, kuidas omavahel oli harjutud. Mõnikord kirja teel, aga võib juhtuda, et kurt ei oska kirjutada ja siis oleme rääkinud käte ja jalgadega. Nii tekkis mõte ettevõtte võimekust nende inimestega suhtlemisel suurendada ja eelmisest sügisest kuni selle aasta kevadeni toimus Rimis viipekeele koolitus. See on nagu iga teisegi võõrkeele õppimine – võtab aega, tahab pühendusmist ja praktikat ning eeldab motivatsiooni. Õnneks seda meie juhtide seas jagus ja ka riik pakub sellistes ettevõtmistes rahalist tuge.”

Tero räägib, et inimeste erivajadused ei mõjuta tegelikult olulisel määral seda, mida nad võiksid ja saaksid teha. Kurti inimest ei saa küll näiteks telefonisuhtlust panna tegema, aga muidu on viipekeel nagu mõni teine keel, näiteks keegi räägib inglise, teine vene ja kolmas viipekeelt. Kui väga tahta, on kõik võimalik. Nii on näiteks üks Rimi kurtidest teenindajatest teinud edukalt töökohal väljaõpet hoopis kuuljale teenindajale.

„See, et nende suhtluskeel on viipekeel, ei tähenda seda, et neil oleks suhtlemisprobleeme, pigem on vastupidi – nad on väga suhtlusaltid nii kuuljate kui ka teiste viipekeelsete inimestega. Nad on aktiivsed kaasa rääkima ja sõna võtma – selle puhul teevad nad ettevõtlikkusega kuuljatele tihti silmad ette! Nende inimeste tänulikkus võimaluse ja usalduse andmise eest on väga armas ja meile väga tähtis. Nad ei jää hiljaks, ei jäta oma töid tegemata ja on huvitatud uute asjade õppimisest. Loomulikult on probleeme ka olnud ja oleme näiteks ühe inimesega töösuhte lõpetanud, aga mitte erivajaduse, vaid käitumise pärast ja isiksuse omaduste tõttu.”