Ole kursis: millised on tulusad tulevikuametid?

Ajal, mil kirjutusvahendit asendab arvuti või tahvel, on ilmselt võimatu uskuda, et veel 1970. aastatel kooliteed alustanud pidid kasutama sulepead, tindipotti ja kuivatuspaberit. Keegi neist tänastest keskealistest ei teadnud midagi arvutitest ja internetist ega kujutanud ette, et veel enne sajandivahetust on need kaks muutunud nende elus kõige hädapärasemateks vahenditeks ― nii tööl kui eraelus. See aga näitab, kui tormiliselt kulgeb areng ja kuivõrd paindlik tuleb olla, et voolus püsida, kuid mis veelgi parem ― pigem ise parvevoo juhtgruppi pürgida! Elukestva õppe ja uudishimuta pole see võimalik. Niisamuti ei saa püsida töiselt laineharjal, aktsepteerimata innovatiivsust ja uusi suundi, mis meie elu kujundavad. Isegi kui oleks mõnus ja mugav hoida kramplikult kinni harjunust, pole see mingil hetkel enam võimalik. Teatud erialad ja töökohad kaovad ning asenduvad sootuks teistsugustega, mis hetkel võivad tunduda veidi ulmelistena.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, professor Raul Eamets rõhutab, et uusi oskusi ja teadmisi on vaja kõigis valdkondades ning elualadel. Vajatakse interdistsiplinaarsete ja universaalsete oskustega inimesi, kes suudavad tulemuslikult teha virtuaalset koostööd. Hoida inimesi pühendunud ja motiveerituna ning tekitada neis meeskonnatunnet. Tema arvates kaovad ära mitmesugused ametid, näiteks tellerid, raamatupidajad, taksojuhid, liinitöölised, müüjad, koristajad, dispetšerid jms, keda hiljemalt paarikümne aasta pärast asendavad erinevad masinad ja robotid. Alles jäävad ametid, mis nõuavad empaatiavõimet ― õpetajad, näitlejad, psühholoogid, politseinikud jne.

Seevastu muutuvad aina nõutumaks ja olulisemaks spetsialistid, näiteks nanomeedikud, kes loovad kehasiseseid mikroseadmeid, mille abil jälgitakse inimese tervist ja annustatakse ravimeid. Meditsiini hüppeline areng pakub tööd mälu parandamise kirurgile, kes aitab säilitada ja parandada eakate mälu. Omakorda kehaosade ja organite disainer loob inimesele vajalikke „varuosasid“, kui enda omad enam ei toimi.

Ent droonide kaasabil kustutakse juba tulekahjusid ja veetakse peatselt prügi. Seetõttu vajatakse heade tehnoloogiaoskustega droonipiloote tööturul aina rohkem. Niisamuti nagu tehisreaalsuse arhitekte, kes suudavad konstrueerida näiteks keerulisi liiklusskeeme, sõjavägede suurõppusi ja politseioperatsioone. Kuna reaalmaailmaga samaaegselt elatakse paljuski virtuaalses maailmas, kuhu inimese tegevusest jälg ehk kogum andmeid maha jääb, siis aktuaalsemaks on kujunenud privaatsusinseneri vajadus. On ju üksjagu neidki, kes virtuaalsusest kogutud andmeid kuritegelikult ära kasutavad ja inimeste turvalisust haavavad. Privaatsusinsenerid aga peaksid vastutama küberruumi turvalisuse eest ja tagama inimeste privaatsuse.

„Tallinna tehnikaülikool jälgib väga tööturul toimuvat,“ rõhutab pressiesindaja Krõõt Nõges. „Üheks tähtsaimaks indikaatoriks tehnikaülikooli õppekavade juures on lõpetajate töötasu suurus. Eesmärgiks on seatud, et magistritaseme lõpetajate töötasu on Eesti keskmise töötasuga võrreldes vähemalt 1,65-kordne.“ Kui palgatrend on tõusvas joones, siis näitab see antud eriala lõpetajate järele suurenenud nõudlust. Seega ― hea teenistus ja põnevad väljakutsed tööturul ootavad eelkõige neid, kes suudavad omandada kombineeritud teadmisi ja oskusi mitmetest valdkondadest ega pelga innovatiivsust.

2018. aasta juunis avaldatud „Euroopa tööjõu ja oskuste“ uuringu kohaselt vananevad tehnoloogilised oskused kiiresti, mõjutades Euroopas 10% töötajatest. Suurim oskuste vananemise risk on Eesti (23%), Sloveenia (21%) ja Tšehhi (19%) töötajatel. Oskuste profiili muutumist tunnetavad enim IKT, tervishoiu, juhtimise ja insenerivaldkonnaga seotud inimesed.

Digitaalseid oskusi jääb puudu 40% Eesti töötajatest, Euroopas keskmiselt igal viiendal töötajal. See võib avalduda nii algtasemel digipädevuste puudujäägis kui keeruliste IKT-ametitega seotud spetsiifiliste oskuste täiendamise vajaduses. Oskuste parema vastavuseni aitab jõuda tõhus karjäärinõustamine, tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosidest lähtumine, töö- ja äriseadusandluse paindlikumaks muutmine, väikefirmade juhtimiskvaliteedi parandamine, töötajatele paremate sotsiaalsete tugisüsteemide loomine ning läbimõeldum talendipoliitika.

Allikas: tooelu.ee