Raske tagajärjega õnnetus

Jaanuarikuu Personali Praktikus vastab lugeja küsimusele töökeskkonna konsultant Rein Reisberg.

Eesti ühe suurima tööõnnetuste arvuga ettevõte HKScan püüdleb selle poole, et neid üldse ei juhtuks. Kergemate tööõnnetuste arv mullu Eestis vähenes märkimisväärselt, mille taga oli aga vaid statistiline nüke.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning mitu selle alusel kehtestatud määrust muutusid 1. jaanuarist 2019. Seekord käsitleme muutusi tervisekontrolli korralduses ning tööõnnetuse raporti esitamise korda ja raporti vormi. Suurim uuendus on see, et tööandja peab Tööinspektsiooni teavitama vaid kergetest tööõnnetustest, mille tulemusena jäi töötaja töövõimetuslehele. Samuti muutus selle raporti vorm, millega Tööinspektsioonile juhtunust teada anda.

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula jagab nõuandeid juhuks, kui tööandja soovib tööõnnetust varjata.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”