Töösuhte ebakorrektne lõpetamine läks äsja ühele tööandjale maksma 27 000 eurot
Ebakorrektne töösuhte lõpetamine läks hiljuti ühele ettevõttele maksma töötaja seitsme kuu töötasu ehk 27 000 eurot, tõi näite värskest töövaidlusest Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.
Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep (paremal) ja Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel.
Foto: Äripäev
Töövaidluskomisjon tuvastas vaidluses tühise koondamise – lapsehoolduspuhkuselt naasnud turundusjuhile anti esimesel tööpäeval koondamisteade. Otsust põhjendati töökoha kadumisega, kuid tööülesanded jõudsid lihtsalt teiste inimeste töölauale, selgitas Saarep.
Pehmed väärtused – juhtimisstiil, sisekliima ja psühholoogiline turvalisus – on jõuliselt jõudnud ka töövaidlustesse. Advokaadibüroo COBALT valdkonnajuht Kadri Michelson ja advokaat Dina Tanaga selgitavad, mille üle töötajad ja tööandjad üha sagedamini vaidlevad ning mida viimased riigikohtu lahendid töösuhetes muudavad.
Töötaja esitas viimistlusfirmale hulga nõudmisi: tõendada töösuhte olemasolu, tunnistada diskrimineerimist, maksta välja hüvitis ja saamata jäänud palk. Töövaidluskomisjon asus töötaja poolele, aga kõike soovitut ta ei saanud.
Paljudel tööandjatel, aga ka tööle kandideerivatel inimestel tekib aeg-ajalt küsimus, milliseid andmeid tohib tööandja kandidaadilt küsida ja milliseid mitte. Sellele olulisele küsimusele annavad vastuse advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat Kaia Kuusler ja vanemjurist Kadri Levand.
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.