Empoweri personalijuht: lase töötajal rääkida, kas avalikult või anonüümselt

Koroonaviiruse pandeemia on pannud proovile meie tervise, väärtushinnangud, senised harjumused ja eluviisid. Samuti ootused, soovid, lootuse parema tuleviku suhtes, vaimse tervise ning võimekuse elus hästi hakkama saada. Ilmselt palju muudki veel, aga katkestan siinkohal loetelu. Mainitu puudutab meid kõiki ühel või teisel viisil. Puudutab neid, kes teevad otsuseid, mis omakorda meid kõiki mõjutavad, ja ka neid, kes nende otsuste mõju ühel või teisel viisil tunda saavad.

Koroonakriisi kaht esimest nädalat kirjeldab sotsiaalkindlustusameti vaatevinklist personali- ja haldusosakonna juhataja Karina Madis.

Kui muidu räägitakse, et ettevõte peab olema väga kohanemisevõimeline ja juhid kiire reageerimisega, siis tõenäoliselt ei kujutanud keegi kunagi ette, kui kiire reageerimise ja kohanemisvõimega siis ikka olema peab. Sedasi ütles viimases „Töö ja palgaˮ saates Coopi personalijuht Kerstin Jaani.

Võib näida, et kõigi praeguste murede allikaks on salakaval viirus, aga majanduskriisid ei teki vaid ühel konkreetsel põhjusel. Praeguses olukorras, kus riigilt saab toetust see, kes rohkem ja kõvemat häält teeb ning kus üksikutele valdkondadele keskenduvad abimeetmed tekitavad ebavõrdsust pigem juurde, võiks personaliettevõtte Manpower Baltikumi juhi Heigo Kaldra hinnangul ellu viia hoopis pikalt vinduda lastud struktuursed tööturgu korrastavad ja moderniseerivad seadusemuudatused.

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.