Mil moel on viiruseoht tööõhkkonda ja kolleegidevahelisi suhteid mõjutanud? Kas mõistetakse, et endiselt tasub olla ettevaatlik ja arvestada abinõudega?
Suvel tundus, et nähtamatu vaenlane COVID-19 oli taandunud. Hetkel oleme kõik äraootaval seisukohal, kuid võrreldes kevadega käsi enam sama innukalt ei desinfitseerita, maske kasutatakse aina vähem ja avalikus ruumis kiputakse sageli inimtihedalt koonduma, olles hämmeldunud, kui keegi distantsi hoida palub või soovib. Valvsus tundub olevat uinunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meeskonna väsimus ei avaldu alati üksnes numbrites, vaid tihti annab sellest märku hoopis kahanenud algatusvõime, väiksem koostöövalmidus või tunne, et inimesed on justkui “kohal”, kuid nagu poleks ka. Just sellistes olukordades ei pruugi järgmine nelja seina vahel toimuv PowerPointiga koolitus anda soovitud tulemust, sest tegelikult vajatakse hoopis keskkonnavahetust, mis rutiinist välja raputab ning vajaliku motivatsiooni ja energia taastab.