Selgitame, kuidas on seadusandja reguleerinud töötajate ja tööandjate õiguseid ja kohustusi seoses töötajate koolitamisega.
Ajal, mil inimesed muudavad töökohti kas maailmamajanduses toimuva tõttu või senise elukorralduse muutmise soovist, on töötajad üha enam huvitatud täiendõppe ja -koolituse võimalustest. Teisalt tahavad ka tööandjad, et töötajad hoiaksid ennast kursis valdkonnas toimuvate uuenduste ja muudatustega. Olenemata sellest, kas enese täiendamise initsiatiiv tuleb tööandjalt või töötajalt, on selge, et töösuhtes nõuab selline äraolek tööandja ja töötaja vahelist suhtlemist ja kompromisse. Töötaja eemaloleku ajal on tööandja sunnitud töökorraldust muutma, et töö siiski tehtud saaks, samuti võib see tööandja jaoks tähendada lisakulutusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.