Eesti on töötava naise jaoks kummaline maa – ühest küljest on naiste tööturul osalemine norm, teisalt takistavad naiste karjääri sageli nähtamatud barjäärid, mille olemasolus ka naised ise tihti kahtlevad, kuni ükskord ise nende mõju tunda saavad.

- Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Liina Rajaveer
Paistame Euroopas silma naiste kõrge tööhõivega1, aga teisalt troonime juba aastaid soolise palgalõhe edetabeli tipus hoolimata sellest, et oleme kiirelt pea kümme protsendipunkti alla tulnud ja sooline palgalõhe on nüüd 21,7%. Palgalõhe uurijad toovad välja, et ebavõrdsust tekitab suur sooline segregatsioon tööturul2: on kujunenud n-ö meeste ja naiste tegevusalad3 ning nende väärtust hinnatakse ühiskonnas erinevalt. Sellist jagunemist toetavad soostereotüübid ehk see, mida peetakse ühiskonnas ühele või teisele soole õigeks ja sobilikuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.