Autor: Liina Rajaveer • 29. aprill 2021

Ainult tellijatele

Eesti on töötava naise jaoks kummaline maa – ühest küljest on naiste tööturul osalemine norm, teisalt takistavad naiste karjääri sageli nähtamatud barjäärid, mille olemasolus ka naised ise tihti kahtlevad, kuni ükskord ise nende mõju tunda saavad.

Paistame Euroopas silma naiste kõrge tööhõivega¹, aga teisalt troonime juba aastaid soolise palgalõhe edetabeli tipus hoolimata sellest, et oleme kiirelt pea kümme protsendipunkti alla tulnud ja sooline palgalõhe on nüüd 21,7%. Palgalõhe uurijad toovad välja, et ebavõrdsust tekitab suur sooline segregatsioon tööturul²: on kujunenud n-ö meeste ja naiste tegevusalad³ ning nende väärtust hinnatakse ühiskonnas erinevalt. Sellist jagunemist toetavad soostereotüübid ehk see, mida peetakse ühiskonnas ühele või teisele soole õigeks ja sobilikuks.