Eesti on töötava naise jaoks kummaline maa – ühest küljest on naiste tööturul osalemine norm, teisalt takistavad naiste karjääri sageli nähtamatud barjäärid, mille olemasolus ka naised ise tihti kahtlevad, kuni ükskord ise nende mõju tunda saavad.

- Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Liina Rajaveer
Paistame Euroopas silma naiste kõrge tööhõivega1, aga teisalt troonime juba aastaid soolise palgalõhe edetabeli tipus hoolimata sellest, et oleme kiirelt pea kümme protsendipunkti alla tulnud ja sooline palgalõhe on nüüd 21,7%. Palgalõhe uurijad toovad välja, et ebavõrdsust tekitab suur sooline segregatsioon tööturul2: on kujunenud n-ö meeste ja naiste tegevusalad3 ning nende väärtust hinnatakse ühiskonnas erinevalt. Sellist jagunemist toetavad soostereotüübid ehk see, mida peetakse ühiskonnas ühele või teisele soole õigeks ja sobilikuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärnu tõestas veenvalt, et rahvusvahelise tasemega konverentsi õnnestumiseks ei pea sihtkohaks olema suurlinn. Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission, ETC) 11. aastakoosolek tõi 90 delegaati 25 riigist külmal veebruarikuul kuurortlinna, mida paljud neist polnud varem külastanud. Kiirelt sai selgeks, et Pärnu tugevused konverentsisihtkohana peituvad just selles, mis teeb linna eriliseks: kompaktsus, jalutajasõbralik keskkond, tugev spaakultuur, kohalik toit ja professionaalsel tasemel konverentsikeskused.