Eesti on töötava naise jaoks kummaline maa – ühest küljest on naiste tööturul osalemine norm, teisalt takistavad naiste karjääri sageli nähtamatud barjäärid, mille olemasolus ka naised ise tihti kahtlevad, kuni ükskord ise nende mõju tunda saavad.
Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Liina Rajaveer
  • Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht Liina Rajaveer
Paistame Euroopas silma naiste kõrge tööhõivega1, aga teisalt troonime juba aastaid soolise palgalõhe edetabeli tipus hoolimata sellest, et oleme kiirelt pea kümme protsendipunkti alla tulnud ja sooline palgalõhe on nüüd 21,7%. Palgalõhe uurijad toovad välja, et ebavõrdsust tekitab suur sooline segregatsioon tööturul2: on kujunenud n-ö meeste ja naiste tegevusalad3 ning nende väärtust hinnatakse ühiskonnas erinevalt. Sellist jagunemist toetavad soostereotüübid ehk see, mida peetakse ühiskonnas ühele või teisele soole õigeks ja sobilikuks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.05.26, 16:05
Pärnu mitu nägu: mastaapsest konverentsist privaatse ajurünnakuni liivarannal
Kui töö viib inimesed iga päev kontoris kokku, siis on keskkonnavahetus see, mis aitab lauale tuua uued ideed ja energia. Pärnu ning Pärnumaa on selleks õige koht – see on piisavalt kompaktne, et oleks lihtne liikuda, kuid argirutiinist eemaldumiseks siiski värske ja erinev.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele