Kaasamine aitab purustada klaasuksed ja -laed
Eesti on töötava naise jaoks kummaline maa – ühest küljest on naiste tööturul osalemine norm, teisalt takistavad naiste karjääri sageli nähtamatud barjäärid, mille olemasolus ka naised ise tihti kahtlevad, kuni ükskord ise nende mõju tunda saavad.
Paistame Euroopas silma naiste kõrge tööhõivega1, aga teisalt troonime juba aastaid soolise palgalõhe edetabeli tipus hoolimata sellest, et oleme kiirelt pea kümme protsendipunkti alla tulnud ja sooline palgalõhe on nüüd 21,7%. Palgalõhe uurijad toovad välja, et ebavõrdsust tekitab suur sooline segregatsioon tööturul2: on kujunenud n-ö meeste ja naiste tegevusalad3 ning nende väärtust hinnatakse ühiskonnas erinevalt. Sellist jagunemist toetavad soostereotüübid ehk see, mida peetakse ühiskonnas ühele või teisele soole õigeks ja sobilikuks.
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele