Juunis alustab Eero Otsus, endine Postimees.ee arendaja, süsteemiarhitekt ja arendusosakonna juht, IT Koolituses koolitamisega. Eero on lisaks Postimehes töötamisele orkestreerinud pakiroboteid ettevõttes Starship Technologies ja ratsutanud ükssarvikut Pipedrive’is.
- Eero Otsus Foto: Konstantin Sednev / Eesti Meedia
Aastal 1997 tegi ta oma esimese veebilehe ning sellest ajast peale on ta kirjutanud kümneid veebilehti, tuhandeid koodijuppe ja loonud miljoneid baite informatsiooni. Mees nagu orkester – oma olemuselt disainer, kes kasutab programmeerimist ja arendamist loominguks.
Sul on väga suur kogemuste pagas – graafilisest disainerist süsteemiarhitektini. Mis sind IT juures paelub?
Hingelt pean ma ennast disaineriks, millegi kujundajaks ja loojaks. Mind võlub terve maailm – inimesed, kosmos, muusika, tööstusdisain, logistika, ajalugu, käsitöö, esoteerika, tootmine. Ja see, kuidas kõik protsessid on omavahel tihedalt põimitud, erinevus on vaid vaatepunktis ja töövahendites. See on äärmiselt põnev – väikesed erinevused protsessides, samas võrratud paralleelid. Same same, but different.
IT pole midagi muud, kui meid ümbritseva info ja infokeskkonna kujundamine. Ma mõtlen tihtipeale tarkvara loomisest kui maja ehitusest ja on hämmastav, kuidas see probleemid teise perspektiivi paneb ning käega katsutavaks teeb.
Mida vastaksid inimesele, kes küsib nõu ümberõppe kohta? Kas IT on igaühele?
Oo, väga hea küsimus. Ma olen veendunud, et jah, IT peaks olema kõigile. See on ju töövahend ilma milleta ei toimi sisuliselt enam ükski valdkond. Kuid muidugi on inimeste võimed erinevad – nii nagu on andekaid muusikuid, on ka andekaid programmeerijaid.
Või parem paralleel on ilmselt auto juhtimine – peaaegu igaüks on võimeline omandama liiklusteooria ja auto valitsemise oskuse, samuti suudavad peaaegu kõik ka selgeks õppida mõne programmeerimiskeele ja kirjutada toimivaid algoritme. Kuid Ott Tänaku tasemeni paljud ei küündi. Samas on vastus väga lihtne – ainuke viis teada saada on ju järele proovida. Mida sul kaotada on?
Millest soovitaksid alustada enda arendamisel, mida kindlasti oleks vaja õppida tulevastel arendajatel?
Õppida tuleks julgust. Julgust proovida ja julgust ebaõnnestuda. Programmeerimine ja arvutid on imeline vahend, kus on väga raske midagi päriselt ära lõhkuda. Niisiis ma soovitan igaühel kultiveerida endas julgust proovida ja eksperimenteerida – see viib ootamatute tulemusteni ning kasvatab kogemust. Ja oskus ebaõnnestuda on kulda väärt, sest see on paratamatu – kõik läheb niikuinii ühel hetkel katki.
Kas teisest valdkonnast tulles on mõtet karta IT valdkonda liikumist või on see ümberõppel pigem just toeks? Kas avaram silmaring aitab IT-s rohkem probleeme haarata?
IT abil ju enamasti lahendataksegi domeenis esinevaid probleeme, seega laiemad teadmised pole mitte ainult abiks, vaid lausa vajalikud. Ning IT-oskuste omandamine ei tähenda ilmtingimata ümberõppimist, vaid on tänapäeval juba paljude erialade ja oskustöö lahutamatu osa. Karta ei maksa kohe kindlasti midagi. Ma hoopiski kutsun üles proovima, katsetama, esitama rumalaid küsimusi – see on edasiviiv jõud.
Alates juunist alustab Eero koolitamist, kus nii IT-maailmasse siseneja kui juba töötav IT-spetsialist leiab midagi asjalikku.
Algajale mõeldud koolitused on „Tarkvaraarenduse 101 – sissejuhatav koolitusˮ, „Nutiteadlikkus ja netihügieenˮ ja „Universaalne JavaScriptˮ.
Juba IT-s töötavatele mõeldud koolitused on „Graafikafailide koolitusˮ, „Mikroteenuste koolitusˮ ja „Infotehnoloogia arhitektuurˮ.
Seotud lood
Sobiva seminariruumi leidmine, mis oleks pealinnast piisavalt kaugel, et pakkuda rahu, kuid samas varustatud kõigi vajalike tehniliste lahendustega, on keeruline leida. Veelgi keerulisemaks läheb paiga leidmine siis, kui peale seminari oleks soov ka mõnus matk korraldada, jalgrattaga sõita või lihtsalt maitsvat toitu nautida. Ent selline koht on olemas – Aegviidu Tervisedepoo just seda kõike pakub.
Enimloetud
6
NB! Lisatud Kai Saardi kommentaar!
Viimased uudised
NB! Lisatud Kai Saardi kommentaar!
Hetkel kuum
Personalitöö automatiseerimise tarkvaralahendusi on sadu, kui mitte tuhandeid
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Personalijuht saab tehisaru kasutada talendi- ja tulemusjuhtimises, värbamises, arendamises, kaasamises ning personalianalüüsis.
Millistes sektorites on töökohtadele suurim konkurents?
Tagasi Personaliuudised esilehele