105 värbajat vastas: kas disainitud CV annab tegelikult eelise?
Küsitlus näitab, et värbajate eelistused jagunevad üllatavalt võrdselt disainitud CV-de ja standardmallide vahel. Olulisemaks kui vorm osutub aga see, kui kiiresti CV suudab edasi anda kõige tähtsama info, kirjeldab Palgajuttude eestvedaja Birgit Ruunik.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Minult on sageli küsitud, et kas kandideerima peaks disainitud CV-ga või piisab mõne tööportaali CV-põhjast. Sellele küsimusele vastuse leidmiseks küsisin LinkedIn-is 105 värbajalt ja värbamisega seotud spetsialistilt nende eelistust. Tulemused olid üllatavalt tasakaalus: 7% eelistab tööportaali standardmalli, 48% eelistab isiklikult disainitud CV-d ja 45% ütleb, et vahet pole ja oluline on sisu.
Seotud lood
Kuidas AI muudab värbamist ja personalitööd – kas see teeb elu lihtsamaks või hoopis keerulisemaks? Millistes protsessides toob tehnoloogia suurimat kasu ja kus võib see tekitada uusi probleeme? Just neid küsimusi arutame saates “Töö ja palk” globaalse värbamisjuhi Renita Käsperiga.
Eesti on noorte töötuse poolest Euroopa absoluutses tipus, kuid tööd pole raske saada ainult noortel, vaid isegi kogenud juhtidel – uus reaalsus on saata välja sadu CVsid ja tööandja saavad valida koguni 200 inimese vahel.
Personalijuhtide ja värbajate maailm on alati olnud dünaamiline – uued oskused nagu andmeanalüütika, digitaalne värbamine või kaugtöö juhtimine on aastate jooksul muutunud tavapäraseks osaks igapäevatööst. Ja mõnikord kerkib esile midagi, mis muudab mängureegleid igas ettevõttes.
Üha sagedamini leiab 45+ spetsialistide ja juhtide CV-dest lühikesi töösuhteid. Mis on selle taga ja kuidas personalijuht saab riske õigesti hinnata?
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.
Enimloetud
1
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
2
5
Viimased uudised
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Üritused
Hetkel kuum
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Mehed töötavad stabiilsemalt, kuid panustavad pereellu ja enesetäiendamisse vähem!
Uuel aastal on valitsussektori palgatõus oodatust suurem.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele