Infotehnoloogia

Eesti ettevõtete kõige suuremaks arengupiduriks saanud tööjõupuuduse lahendamiseks on vaja poliitilisi otsuseid, kirjutab Äripäev.

Üha rohkematel inimestel on eesmärk loobuda rutiinsest tööst ning tehnoloogia areng annab selleks ühelt poolt ka võimalused, kuid seab teiselt poolt nii töötajatele kui ka tööandjatele uued nõudmised, kirjutab arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu Äripäevas.

Kui siiani oleme tööturuteenusena ümberõppe ja enesetäiendamise võimalust pakkunud peamiselt töötutele, siis alates maist toetame teadmiste ja oskuste täiendamisel ka töötavaid inimesi ja seda nii otse kui ka tööandjate kaudu. Uutel teenustel on positiivne mõju nii neile, kes sellest võimalusest kinni haaravad, kui ka ühiskonnale ja majandusele laiemalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp.

Infotehnoloogia on vahend aja kokkuhoiu saavutamiseks ning see kehtib järjest rohkem ka personalitöö ja juhtimise valdkonnas. Organisatsioonid on erinevad ja seega on universaalseid retsepte peaaegu võimatu anda.

Mõni päev tagasi oli võimalus kohtuda TTÜ aulas Microsoft Internationali presidendi Jean-Philippe Courtois’ga, kes pidas ettekande pealkirjaga „Generation Z as Challenger to the Existing Business Models” (Z-generatsioon kui väljakutse kehtivale ärimudelile).

Lähiajal jõuab IT-tööandja üsna tõenäoliselt sinnamaale, et nelja tööpäevaga nädal pole enam midagi ulmelist. Kaugtöö, osaline tööaeg, töö kõrvalt või töö ajal õppimine ongi juba paljudele igapäev, kirjutas SMIT-i personalijuht Merje Laasi ITuudistele.