Keskmine palk kasvas 5,9%: ökonomistid ennustavad palgasurvet ja ostujõu nõrgenemist
Statistikaameti värske palgastatistika näitab aeglustuvat palgakasvu ja suurenevaid piirkondlikke erinevusi; kolme Eesti panga ökonomistid täpsustavad, mida see palgasaajatele, tööandjatele ja majandusele tegelikult tähendab.
Pea pool Eesti töötajaist tunneb palgast rääkides ebamugavust ning varjab oma sissetulekut ka lähedaste eest, mis süvendab vaikimise kultuuri ja hoiab palgad surve all.
Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud tänastel läbirääkimistel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures.
Tööelu jooksul keskmist palka teeninud inimene hakkab pensionile siirdudes saama üksnes esimesele sambale toetudes vähem kui poole 2050. aasta prognoositavast keskmisest palgast. Teise samba olemasolu suurendab tulevast pensioni ligikaudu kolmandiku võrra, näitavad Arenguseire Keskuse arvutused.
Tervisekindlustus on tööandjate seas muutunud vaikimisi standardiks – justkui mõõdupuuks, kui palju ettevõte oma inimesi väärtustab. Ent üha sagedamini valitakse valmis tervisehüvede pakette, mis näevad küll head välja ja jätavad mulje sisukast investeeringust, kuid ei paku töötajatele tegelikku tuge.