Statistikaameti värske palgastatistika näitab aeglustuvat palgakasvu ja suurenevaid piirkondlikke erinevusi; kolme Eesti panga ökonomistid täpsustavad, mida see palgasaajatele, tööandjatele ja majandusele tegelikult tähendab.
Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest selgub, et 46% tööandjatest plaanib järgneva kaheksa kuu jooksul tõsta töötajate põhipalku. Enamasti on palgatõus kavandatud jaanuari ja see jääb vahemikku 3–6%.
Pea pool Eesti töötajaist tunneb palgast rääkides ebamugavust ning varjab oma sissetulekut ka lähedaste eest, mis süvendab vaikimise kultuuri ja hoiab palgad surve all.
Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.