Pandeemia ja töösuhted: õigustatud ja kohustuslikud töökorralduse meetmed
Milles seisneb töölepingu lõpetamise lihtsustamine, kui endiselt tuleb riskianalüüsi alusel võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid? Millised meetmed on õigustatud ja millised kohustuslikud? Esitatud küsimuse taust on reaalne väljakutse töökohal. Teemat selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Määruse „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmisega kehtestatakse näitlik loetelu meetmetest, mida peetakse paljude inimestega kokkupuutuvate töötajate puhul SARS-CoV-2 riski maandamisel asjakohaseks. See lihtsustab tööandjal riskide maandamise meetmete seast valikute tegemist ning annab võimaluse viidata õigusakti nõuetele ja võimalustele. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt näeb tööandja riskianalüüsis sisalduvas tegevuskavas ette abinõud riskide maandamiseks.
Tervisekindlustus on tööandjate seas muutunud vaikimisi standardiks – justkui mõõdupuuks, kui palju ettevõte oma inimesi väärtustab. Ent üha sagedamini valitakse valmis tervisehüvede pakette, mis näevad küll head välja ja jätavad mulje sisukast investeeringust, kuid ei paku töötajatele tegelikku tuge.