Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ja tavapärasel suhtlusel kollektiivis. Kuidas aru saada, millisel juhul on tegemist kollektiivis väärkohtlemisega ja millisel mitte?
Viimastel aastatel on silma torganud üha enam intsidente, kus ülemus-alluvussuhetes esineb ahistamist või kiusu. Psühholoog Karmen Maikalu sõnul ei tähenda see, et väärkohtlemise juhtumid töökollektiivis on kasvanud, vaid pigem osatakse neid olukordi rohkem märgata ja teadvustatakse, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. „See, millega varem lepiti kui paratamatusega, on nüüd saanud tauniva hinnangu. Seetõttu sellest räägitakse ka üha rohkem ja taolisi intsidente tuleb üha enam ka päevavalgele,“ ütles Maikalu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”