Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ja tavapärasel suhtlusel kollektiivis. Kuidas aru saada, millisel juhul on tegemist kollektiivis väärkohtlemisega ja millisel mitte?
Viimastel aastatel on silma torganud üha enam intsidente, kus ülemus-alluvussuhetes esineb ahistamist või kiusu. Psühholoog Karmen Maikalu sõnul ei tähenda see, et väärkohtlemise juhtumid töökollektiivis on kasvanud, vaid pigem osatakse neid olukordi rohkem märgata ja teadvustatakse, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. „See, millega varem lepiti kui paratamatusega, on nüüd saanud tauniva hinnangu. Seetõttu sellest räägitakse ka üha rohkem ja taolisi intsidente tuleb üha enam ka päevavalgele,“ ütles Maikalu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.